PREEMIA • Üleeile andis Võru maavanem Ülo Tulik kirjanik Olavi Ruitlasele kätte Bernard Kangro kirjanduspreemia. Tunnustuse pälvis see Tartus elav võrokene, nagu Ruitlane ise end nimetab, romaani „Kroonu” (2005) autorina.Oma romaani kohta ütles värske laureaat, et see põhineb tema isiklikel kogemustel sõjaväes Kamenets-Podolskis ja Arhangelskis aastatel 1988—1990. „Olime viimaste hulgas, keda Eestist siis veel Vene kroonusse aeti,” lausus kirjanik.
„Kroonu” sai teise preemia mullusel romaanivõistlusel.
Kirjandusse jõudis Olavi Ruitlane 1998. aastal luulekoguga „Inemise sisu”. Samuti on temalt ilmunud luulekogu „Kaera Jaan ja mister Proper” (1999), laialdast tähelepanu äratanud ja kriitikute kiitust pälvinud lasteraamat „Kail” (2000) ning metsavendluse-aineline näidend „Volli” (2004). „Volli” oli mullu Võru Teatriateljee mängukavas. Ruitlane on ka üks viiest tänavu ilmunud kogumiku „Viie pääle” autorist.
„Kui olin 1992. aastal Tartusse elama läinud, tekkis mul palju vaba aega. Kirjutasin halbu luuletusi,” ütles Olavi Ruitlane oma loomingulise tee alguse kohta.
Tema omaaegne klassijuhataja ja eesti keele õpetaja Silvi Jansons, kes Kangro-preemia kätteandmisel osales, nimetas Olavit koolipõlves Võru 1. põhikoolis elu vaatlejaks.
Äsja sai Olavi Ruitlasel kahasse Kauksi Üllega valmis näidend „Peko”, mille oli tellinud Värska vallavalitsus. Koos on ka vastse luulekogu materjal. Kirjanik ütles häid sõnu Eesti Kultuurkapitali kiituseks, kes on tema püüdlusi alati toetanud.
„Mõte on kirjutada kalameheromaan. Seda asja tunnen läbi ja lõhki. Kalapüük on intiimne värk, sa oled õngega kahekesi. Kalapeoshow jätab mu külmaks,” kõneles Ruitlane tulevikuplaanidest.
Äsja saadud Kangro-preemia kohta arvas laureaat, et tunneb Kangroga hingesugulust. „Kangro oli väga lihtne mees, ja et auhind samasugusele läks, see sobib mulle hästi,” lausus ta.
Olavi Ruitlane on seitsmeteistkümnes preemiasaaja. Võru maavalitsus annab oma kirjandusauhinda välja alates 1990. aastast, mil selle pälvis Bernard Kangro (18.09.1910 - 25.03.1994).
Auhind on nime saanud esimese laureaadi järgi. 2001. aastal uuendatud statuudi alusel määratakse kirjandusauhind autorile, kes on Võrumaalt pärit või kelle viimase aasta jooksul ilmunud teos on tihedalt Võrumaaga seotud, Võrumaa-aineline.
Auhinna suurus on 4500 krooni, sellega kaasneb Võru maavalitsuse tänukiri.