2009. aasta 16. juulil kukub kell, mil kõik Eesti prügilad peavad olema viidud sellisesse tehnilisse seisu, et nad vastaksid ELis kehtivatele looduskaitsenõuetele. Kui üleminekuperioodi lõpuks ei ole prügilate keskkonnaohutus tagatud, kuuluvad need sulgemisele. Räpo ei ole ELi mõistes ohutu prügila.

Peab olema väga suur optimist kinnitamaks, et Kõlleste uus regionaalne jäätmekeskus valmib 2009. aastal. Pigem on olukord selline, et 2009. aasta keskpaigas hakatakse Võrumaal tekitatud olmejäätmeid vedama Jõgevamaale Torma prügilasse, mis toob kaasa prügiveo hinna tõusu.

„Suure tõenäosusega nii ongi,” ütleb Võru linnavalitsuse linnahoolduse ja keskkonna osakonna juhataja Hegri Narusk. Tema sõnul on reaalne, et Kõlleste valda plaanitav Kagu-Eesti nn europrügila valmib 2010. või 2011. aastal, mis tähendab, et vähemalt aasta tuleb Võrumaal tekitatud jäätmeid vedada kuhugi mujale.

Üks võimalus on Torma jäätmekeskus. Seal on ettevalmistamisel uus 90 000 tonni jäätmeid mahutav plats, kuhu ilmselt hakatakse vedama ka Tartu jäätmeid.

Mida kaugemale jäätmeid vedada, seda kallim on see inimestele. „Midagi katastroofilist ei juhtu, kuid kallimaks läheb kindlasti,” ütles Narusk.

„Kes ütleb, et Räpot ei tohi [edasi] kasutada?” küsib linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Ilmar Sild. Tema sõnul ei ole Räpo prügila saatus sugugi otsustatud, sest tegelikult on seda jäätmekeskust võimalik laiendada ning võtta ladustatud prügi kasutusele.

„Näiteks Bratislava prügimäelt on 40 protsenti jäätmetest juba põletatud,” ütles Sild. Tehnika areneb, mistõttu ei ole Räpo prügila sulgemine päris kindel. Kas see tähendab, et linn on otsustanud koos Räpoga tulevikule vastu minna? „Spetsialistid ütlevad,” lausus Sild.

Naruski sõnul tähendaks Räpo prügila säilitamine sisuliselt uue prügila rajamist. See on kümneid või isegi sadu miljoneid kroone nõudev tegevus, kuid ELi toetus pole garanteeritud, sest piirkonda juba planeeritakse üht jäätmekeskust — Tartu ja Põlva maakonna piirile Kõlleste valda.

Samas tunnistab ka Narusk, et paljud projektid, mis praegu tunduvad ulmelised, võivad mõne aasta pärast reaalseteks osutuda. „Kolm-neli aastat tagasi öeldi, et Eestisse ei ole vaja prügipõletustehast ehitada, kuid nüüd juba uuritakse selle kasutuselevõtu võimalusi,” ütles ta.

Arvestada tuleb sedagi, et Võrumaal prügi hulk ei vähene, vaid kasvab. „Mahud kasvavad tohutult. Tänapäeval on ju kõik pakendatud,” ütles Narusk.

Võrru prügi sorteerimisvabrik

PRÜGI • Kui Kagu-Eesti jäätmekeskuse rajamine Kõllestesse peaks takerduma kohtuvaidlustesse, nagu juhtus selle planeerimisega Nõo valda, võivad kõne alla tulla alternatiivsed võimalused Võrumaa jäätmemajanduse korraldamiseks.

Võru keskkonnakomisjoni liikme Jüri Kaveri sõnul on üks võimalus panna tööle jäätmete sorteerimis- ja pressimisliin. Näiteks Kirumpääl ASi Võru Vesi territooriumil. Võrumaa jäätmed toodaks sel juhul Kirumpääle, kus need sorteeritakse. Jäätmed, mida on võimalik ümber töödelda või taaskasutada, müüakse edasi, osa kompostitakse ning mingi osa pressitakse kokku ja viiakse prügimäele.

Kaveri sõnul võimaldaks sellise liini käivitamine kokku hoida transpordi ja prügila ladustamistasu pealt, kuna suur osa jäätmetest tehakse sisuliselt rahaks ja prügimäele jõuab kokkupressimise järel oluliselt vähem jäätmeid kui praegu.

Hegri Narusk on taolise jäätmete sorteerimis- ja pressimisliini käivitamise osas skeptiline. Sorteerimisliin vajab tema andmeil äratasumiseks aastas vähemalt 25 000 tonni jäätmeid, kuid Võrul on neid pakkuda üksnes 5000. Samas ei ole tema sõnul välistatud võimalus, et sorteerimis- ja pressimisliinist kujuneb n-ö sotsiaalprojekt, mis ei peagi kasumit tootma.

„Kõik see on muidugi üsna ähmane. Loodame, et Kõllestest saab asja,” ütles Narusk.