VALIMISED • Toomas Hendrik Ilves võib olla viimane Eesti president, kelle valis ametisse valijameeste kogu, kuna poliitikutes süveneb üha rohkem arusaam, et riigipea valimise korda tuleks muuta.„Kogu see süsteem on valesti üles ehitatud,” tunnistas laupäeval teist korda presidendi valijamehe ülesannet täitnud Rõuge vallavolikogu esimees Jaak Pächter. Tema hinnangul peaks presidendi valimine olema tunduvalt lihtsam ja miks mitte lasta riigipead rahval valida. „Kolmandat korda enam tulla ei taha,” lisas Pächter.
„Kui oleks minu olemine, siis ma võib-olla Eestile presidenti ette ei näeks,” sõnas Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen. „Piisaks peaministrist ja Riigikogu esimehest.”
Atonen kordab sellega Reformierakonna eelmise esimehe Siim Kallase 2002. aastal välja öeldud mõtet ühendada peaministri ja presidendi amet. „Jah, me ei ole seda Siim Kallasega küll kunagi kooskõlastanud, aga iseenesest saaks presidendi funktsioonid täiesti rahulikult ära jagada peaministri ja Riigikogu esimehe vahel. Ei tekiks ilmselt mingit tüli,” ütles Atonen
Vastupidi Atonenile leiab sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar, et ka tulevikus peab Eestil president olema, aga ka tema hinnangul tuleks valimiste korda muuta. „Põhiseadus on sellisesse tasakaalu viidud, et presidendil on oma roll olemas,” ütles Padar. „Näen järjest rohkem, et teda on vaja.”
President peab Padari hinnangul olema erakondadeülene rahva ühendaja. Peaminister, kes on samas ka ühe erakonna liider, ei ole selleks suuteline. „On vaja presidenti, kes oleks nagu helikopter: kes vaataks ülalt ja ütleks, kus on asjad nihu läinud,” sõnas Padar.
„Arvan, et Eestis on vaja presidenti,” jätkas ta. „Parandada tuleks valimise korda, see tuleb teha rahvale rohkem kättesaadavaks, täiesti võimalik, et otsevalimised.”
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on valijameeste kogu koosseis ebaproportsionaalne, mistõttu ei esinda selle kogu valitud president rahvast nii hästi, kui seda teeks Riigikogus valitud riigipea. „On täiesti selge, et valijameeste kogus on väikeste valdade esindused linnade esindustega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Me tagame, et meil oleks president tervele Eestile, mitte ühele osale Eestist,” ütles Ansip.
Tema hinnangul peaks Eesti üle minema presidendi otsevalimistele. Kui see aga ei õnnestu, tuleb riigipea valimise korda muuta nii, et kaoks võimalus valida president kahes esindajatekogus. „Kahes kogus presidendi valimise võimalus on ilmselgelt ebaõnnestunud lahendus ja see lahendus tuleb kindlasti põhiseadusest kaotada,” ütles Ansip augusti lõpus intervjuus Võrumaa Teatajale.
