Millal hinnatõus toimub, pole otsustatud. Maavalitsuse transpordi ja infrastruktuuri peaspetsialist Rein Rusch ei soovi hinnatõusu aastavahetusele nihutada, sest 1. jaanuarist tuleb hinnatõuse isegi palju. Ta pakkus, et piletid lähevad kallimaks juba selle aasta sees.

Praeguse tariifi järgi maksab ühe kilomeetri läbimine bussiga kõige rohkem 55 senti. Ruschi sõnul tähendaks maksimaalse kilomeetritariifi suurendamine kümne sendi võrra seda, et maaliini bussipileti praegusele hinnale lisandub üks kroon. Plaani kohaselt tõuseksid krooni võrra kõik piletid, olenemata läbitavast vahemaast.

Bussisõit on juba praegu kallis

„See on niivõrd jama, et…” pahvatas eile Võru bussijaamas bussi oodanud 20aastane Rainer, kuuldes, et pileti hind lähiajal tõuseb.

Ta kasutab töö ja õpingutega seotud sõitudeks nii kaugliini- kui ka maakonnas kurseerivaid busse. „Inimesed tahavad süüa, ärge röövige raha!” oli Raineri sõnum.

Tema hinnangul on bussisõit juba praegu kallis. „Miks peaks Antsla pileti eest 40 krooni maksma?” küsis Rainer.

Bussisõidu alternatiiviks peab Rainer hääletamist, mida ta on ka kasutanud.

Eelseisva bussipiletite hinna tõusu mootoriks on valitsuse suurendatav diislikütuse aktsiisimaks. Uuest aastast tõuseb diislikütuse aktsiisimäär 1,32 krooni võrra. Ruschi sõnul tähendab see vedajale aastas umbes miljoni krooni suurust lisaväljaminekut.

Paraku ei ole valitsusel kavas aktsiisitõusu täiel määral kompenseerida. Võrreldes tänavusega suureneb bussiliiklusele määratav riiklik dotatsioon küll 25 miljoni krooni võrra, kuid selleks et kütuseaktsiisi tõus piletite hinda ei mõjutaks, peaks riik dotatsiooni suurendama 45 miljonit krooni. Kokku kavatseb valitsus järgmisel aastal bussisõitu rahastada 245 miljoni krooniga.

Riigikogu pole riigieelarvet Ruschi sõnul aga veel vastu võtnud, mistõttu pole välistatud ka võimalus, et dotatsiooni suurendatakse.

Ei usu dotatsiooni suurendamist

Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Kalvi Kõva seda ei usu. „Kui, siis võetakse maha,” ennustas ta.

Kõva sõnul on aga vale süüdistada bussipiletite hinna tõusus riiki. Pigem näeb ta teisteski Eesti maakondades toimunud hinnatõusude taga bussifirmade soovi oma tulusid suurendada, kuid riik süüdlaseks jätta.

„Ma nõustuks sellega [hinnatõusuga], kui bussifirma tahab tõsta bussijuhtide palka, aga hea on öelda, et riik tõstab aktsiisi,” sõnas Kõva.

Tema sõnul ei maksa unustada, et 75 protsenti kütuseaktsiisist laekuvast rahast kulutatakse Eesti teede remondiks.

Kuuldes, et Võrumaal tõusis maaliinide maksimaalne kilomeetritariif viimati 2003. aasta kevadel, tunnistas Kõva, et elu peab muidugi edasi minema.

„Ega sellist pileti hinda naljalt vabariigi pealt leia,” ütles Rusch.

Kogutud andmed näitavad, et odavam kui Võrumaal on kilomeetritariif vaid Lääne, Harju ja Pärnu maakonna pikematel liinidel. Mujal Eestis kehtivad juba paar aastat kõrgemad hinnad. Tänavu on hinda tõstnud Valga, Tartu, Saare ja Ida-Viru maakond.

Rusch nentis, et hinnatõusu asemel on võimalik ka liine vähendada, seda ei pea ta aga otstarbekaks. „Liinivõrk on küllaltki optimaalne,” sõnas ta. „Seda on kohendatud ka, sest inimesi jääb vähemaks.”