Linnapea Kersti Kõosaar kinnitab, et ühtegi otsust langetatud veel pole — ei nurgamajja kolimise poolt ega ka selle vastu. „See asi on rohkem uurimise ja katsumise staadiumis,” ütles ta.

Uurimine on linnavalitsuse poolt põhjalikult ette võetud, sest valminud on hoone renoveerimise esmane projekt, koostamisel on muinsuskaitse eritingimused ja ruumiprogramm. Peale selle on linnavalitsus pöördunud advokaadibüroo Lillo & Lõhmus poole, et see töötaks välja vettpidava skeemi maja renoveerimise rahastamiseks.

Nimelt ei kavatse linnavalitsus oma tulevase hoone renoveerimiseks otseselt laenu võtta. Selle asemel soovitakse mõne erafirma kasuks seada majale 49 aastaks hoonestusõigus, lasta ettevõttel maja ametnike näpunäidete järgi korda teha ja maksta ehitusraha tagasi järgneva poole sajandi jooksul.

„See on üks variantidest,” tunnistas Kõosaar. Tema sõnul tingib hoonestusõiguse seadmise asjaolu, et linnavalitsus ei vaja tervet nurgahoonet enese käsutusse, kuid ülejääva büroopinna rentimisega ei kavatseta samuti tegelema hakata.

Linnavolikogu eelarvekomisjoni esimees Erki Saarmani sõnul soovib koalitsioon lahendada linnavalitsuse ruumipuuduse nii, et see ei nõuaks kohe raha. „Omavalitsus ei peaks seda tegema laenu arvelt,” sõnas ta.

Kui aga linna asemel laenab remondiraha erafirma, tuleb see hiljem üüri nime all ikkagi linnakassast kinni maksta. Pealegi läheb see maksumaksjale kokkuvõttes kallimaks, sest lisaks arendaja võetud laenule ja pangaintressidele tuleb kinni maksta ka hoone pealt ettevõtjale laekuv iga-aastane kasum.

Saarman nõustus, et odavam oleks volikogul võtta laenu, hoone korda teha ja mitte kasutada vahelülina üht ettevõtet. Miks seda siis tehakse? „Linna laenuvõimet pole mõtet kinni jooksutada,” ütles Saarman. Seadus lubab omavalitsusel raha laenata kuni 60 protsendi ulatuses eelarve tulude mahust, Võrul on pool kehtestatud limiidist täis.

Täpsemaid arvestusi, palju maja renoveerimine maksma läheb, veel tehtud pole. „Tegelikult, olgem ausad, selle maja remont läheb väga palju maksma,” ennustas Kõosaar.

Ehitusturul on renoveerimise hind praegu suurusjärgus 10 000 krooni ruutmeeter, mis teeks 3843 ruutmeetri kasuliku pinnaga maja uuendamise kogumaksumuseks ligi 40 miljonit krooni.

Idee asustada aastaid ruuminappuse käes vaevlev linnavalitsus Lembitu 2/Tartu 23 hoonesse, sündis umbes aasta tagasi. Toonane linnapea Ivi Eenmaa ennustas siis, et lähim aeg, mil linnavalitsus võiks uuele aadressile kolida, on aasta 2009.

„See võib olla reaalne, võib ka mitte,” ütles Kõosaar. „Oleneb sellest, kuidas me finantseerimisskeemi valmis saame.”

Mingeid tähtaegu linnavalitsus kolimise osas endale seadnud pole. „Oleme mõelnud, et selle aasta lõpus peaks ära otsustama, kas liikuda selle majaga edasi või siis jätta see idee kõrvale,” ütles Kõosaar.