• Urvaste vald: Elanike arv 1370, neist 19–64aastaseid 828. Aktsiaseltse üks, osaühinguid 42,  mittetulundusühinguid 30, füüsilisest isikust ettevõtjaid 98. •

Urvaste vald on omapärane selle poolest, et seal pole pärast iseseisvumist tekkinud ühtegi suuremat ettevõtet. Kui mujal leidsid pärast sovhooside likvideerimist tühjaks jäänud tootmishooned üsna kiiresti uue rakenduse, siis Urvastes võib-olla usuti, et olukord on ajutine ja peagi täituvad laudad taas loomadega. Paraku seda ei juhtunud. Kui protsessi kunstliku suunamise mõttetusest aru saadi, olid suuremad ettevõtted end juba naabervaldades sisse seadnud. Praeguseks on Urvaste valla ainsaks loomakasvatusega tegelevaks ettevõtteks 14 töötajaga Kuldre Piim. Turismivaldkonnas annab aastaringselt seitsmele inimesele tööd Uhtjärve Ürgoru Nõiariik ja sellega valla elanikele tööd andvate ettevõtete nimekiri üldjoontes piirdubki. Ülejäänud firmades on loodud töökohad peamiselt endale, mõnes üksikus veel ühele-kahele töötajale.

Valla pearaamatupidaja Liina Telli hinnangul maksab sajakonnast füüsilisest isikust ettevõtjast palka vaid veerand.  

Mõned aastad tagasi pandi keskkonnaameti survel kinni söevabrik, kus hiigelaegadel töötas 22 inimest. See oli firma, kus leidsid rakendust tööjõuturul väikese konkurentsivõime ja madala kvalifikatsiooniga inimesed, kes praegu on valdavalt töötud.   

 
Kas töökohad või puhas elukeskkond?

Söevabriku sulgemise protsess sai alguse ühe elaniku kaebusest, kes ise kohapeal ei elanudki, aga kes leidis, et tema kinnisvara kaotab oluliselt väärtust vabrikust tuleva tossu ja tahma pärast. Kohalikud elanikud ise nii väga ei kaevanudki. Nende jaoks oli töökohtade olemasolu kodu lähedal olulisem. Kaebuse peale kehtestas keskkonnaamet nii ranged nõuded, et omanik ei olnud võimeline neid täitma ja praegu müüb seda kompleksi juba täitur. „Nad proovisid saada Euroopa Liidu rahasid uue tehnoloogia toomiseks, aga kahjuks ei läinud õnneks. Kuna endal raha piisavalt ei olnud, siis ettevõte suleti,” meenutab vallavanem Riho Roon.  „Majanduslikult positsioonilt vaadates on kindlasti kahjulik, et see kinni pandi ja töökohad kadusid, aga elanike seisukohast täiesti mõistetav – me keegi ei taha, et aia taga toimub aktiivne tootmistegevus,” lisab vallavanem. Paraku käib aga tootmine ja keskkonna saastamine käsikäes ja nüüd tekib küsimus, mida millele eelistada: kas töökohtade olemasolu paljudele või puhast elukeskkonda lähiümbruse elanikele?  

Töökohad naabervaldadelt ja riigilt

Vallavanema sõnul nutulauluks siiski põhjust ei ole, sest valla elanikud on tublid – kõik, kes on tahtnud tööd teha, on selleks ka võimaluse leidnud. Suuremad tööpakkujad on Antsla Inno ja Sanwood, mis asuvad naabervaldades. Esimeses neist töötab 41 Urvaste valla elanikku ja teises 18. Arvestatav hulk inimesi on tööl ka Antsla Tarbijate Ühistus.

Vallavalitsuse enda palgalehel on 51 töötajat, neist 42 on kohalikud inimesed. Enamus neist töötab Kuldre koolis. Lisaks asub vallas riigi finantseeritav Urvaste kool, kus töötab 38 inimest, neist 25 oma vallast. „Urvaste kool on meile nagu kingitus. See on suur asi, kui vallas on mingi riigiasutus,” nendib vallavanem. „Kui ei oleks Antsla Innot, Sanwoodi ja koole, siis ei kujutaks küll ette, kus meie inimesed tööl käiksid.”

Töötuid on hetkel kirjas 53. Aastal 2007 oli neid 30 ja 2009. aastal 90. Liina Telli arvates võiks sellest nimekirjast paarkümmend inimest olla töö leidmisest huvitatud, kuid ülejäänud ei kavatse vist kunagi tööle minna.  

Vallavanem on veendunud, et kui Urvastesse tahakski keegi suurema tööjõuvajadusega ettevõtte rajada, siis jääks ta kohe jänni töötajate leidmisega: „Kahekaupa ehk leiaks inimesi, aga korraga 20 kindlasti mitte.” Roon meenutab, et kui Kuldre kooli renoveerimise lõppjärgus otsiti objekti koristajaid, siis tuli kohale ainult üks inimene.

Abivallavanema Avo Kirsbaumi sõnul on valla elanike nimekirjas küll palju 20–24aastaseid noori, aga enamus neist õpib kuskil ja füüsiliselt kodukohas ei asu: „Pärast põhikooli minnakse siit ära. Varem mindi palju Vana-Antslasse, aga see likvideeritakse, mistõttu ei teagi nüüd, kuhu noored suunduvad.” Valdav enamus neist koduvalda tagasi pöörduda ei kavatse. Põhjus ikka sama, mis mujalgi maapiirkondades – töökohtade puudus ja madalad palgad.

Toetus ja nõustamine ei tõstnud ettevõtlusaktiivsust

Majanduse õitsengu ajal anti vallas alustavatele ettevõtetele starditoetust 10 000 krooni. Liina Telli mäletamist mööda oli eelarvesse planeeritud toetus viiele ettevõttele, aga välja võeti ainult kolm.

Vallavanema arvates liigub kohalike inimeste mõte praegu pigem selles suunas, kust saada tulusam töökoht – ettevõtlusega tegelema hakata ei taheta. Praegu ei ole vallal enam võimalustki kedagi rahaliselt abistada. Lisaks tekib toetuste andmisel probleem sellega, et inimene võib küll alustada ettevõtlusega, aga hiljem ikka minna mujale tööle ja raha andmine ei täida oma eesmärki. Toetusega ei saa ju kedagi sunnismaiseks teha.

Madalat ettevõtlusaktiivsust näitas ka huvi puudumine kohapeal käinud arenguagentuuri ettevõtlusnõustaja nõuannete vastu. „Mõni üksik käis projektide kirjutamiseks abi saamas,” lausus vallavanem.

Turistid valda ei toida

Kuigi Urvaste vald asub looduslikult kaunis kohas ja aastas käib sealt läbi tuhandeid turiste, ei too see vallale mingit tulu.

„Võidame ainult neilt, kes käivad kohtades, kuhu on loodud töökohad,” kinnitab vallavanem. Eesti jämedaima puu Tamme-Lauri tamme juures käib bussitäite kaupa rahvast, aga sisse tooksid nad ainult siis midagi, kui püstitada parkla juurde toitlustuskoht.