Uus kalmistuseadus muudab paljutki

Kategooria: VIIMASED VT UUDISED

Avaldatud 12 Mai 2011

UUENDUSED • Lähenemas on kalmistupühad. Esimene asi, mida inimesed teha saavad, on korrastada oma lähedaste hauaplatsid. Kalmistute üldkorrastusega tegelevad kalmistuvahid ja koguduse kalmistul tavaliselt ka koguduse liikmed.

Kohalike omavalitsuste ja koguduste hooldada olevate kalmistute vahel pole tegelikult erilist vahet, sest omavalitsused toetavad ka kogudusele kuuluvat kalmistut. Uue kalmistuseaduse vastuvõtmine aga tähendab samas kogudustele, et suhted omavalitsusega peavad olema korras. Ainult koguduse rahaga kalmistut korras ei hoia. Teisalt pole ükski omavalitsus huvitatud, et tema territooriumil asuv kalmistu oleks korratu. Niisiis on koostöö oluline nagu alati.

Urvaste on 5,2 ha suurune kihelkonnakalmistu 1773. aastast. Üllar Salumetsa sõnul on neil vallaga koostöö sujunud. Õpetaja Üllar on öelnud, et kuigi kalmistuga seotud töölõik nõuab palju aega ja raha, ei ole kogudus kordagi kaalunud omandiõigusest loobumist: „Me käsitleme seda neljanda käsu – sina pead austama oma ema ja isa – täitmisena. Surnuaed on ajalooliselt kuulunud ikka koguduse juurde.”

Kevad on kalmistul töömahukas

Võrumaal on kolm kogudusele kuuluvat kalmistut: Urvaste, Vastseliina ja Pindi kalmistu.

Urvaste kalmistul käivad kevadised puhastustööd. Sellest võtavad osa ka koguduse liikmed, suure töö aga teeb ära kalmistuvaht Aimar Salumets. Tavaliselt on igal surnuaial ka ühishaudade plats, kuhu maetud Teises maailmasõjas langenud. Urvastes tegid sõdurite haual enne võidupüha ehk 9. maid tööd Valga sõjaveteranide ühenduse mehed. Nendele jagab ülesandeid Venemaa saatkond. Urvaste surnuaia sõdurihaudadesse on maetud ümbruskonnas lahingute käigus langenud. Ka Urvaste kogudus on sõdurihauale lilli istutanud. Koguduse õpetaja Üllar Salumetsa sõnul on oluline, et kogu surnuaed oleks korras.

Kevad kutsub ka omakseid hauaplatse korrastama. Enamasti tehakse seda, kuid on haudu, mida käiakse harva vaatamas. Üllar Salumets ütleb, et kui surnuaia korras hoidmisega saab vaatamata raha nappusele siiski hakkama, siis palju raskem on inimestele selgeks teha, et ka surnuaial tuleb prügi sorteerida. Kõduneva prügi sisse, mis komposti läheb, ei tohi panna kõdunematut prügi, st küünlaid, plastikut jne. Kahjuks ei saa kõik kalmukorrastajad sellest aru. „Ega meil muud üle jäägi, kui teha pidevat selgitustööd,” ütles Üllar Salumets.

Kalmistuseadus on üks kõikidele kalmistutele

Eelmise Riigikogu vastu võetud viimane seadus oli kalmistuseadus, mida oodati juba pikisilmi. 2012. aastast rakenduva kalmistuseadusega kehtestatakse kogu Eestis kalmistutele ja matmisele kohalduvad ühtsed alused. Seaduse eesmärk on kalmistutele kehtivate nõuete viimine ühtse seaduse tasandile.

Praeguseni on kõik kalmistutesse puudutav olnud kohalike omavalitsuste rida, kuigi piirkonniti erinev. Ka kogudusekalmistu asjadega on kohalikud omavalitsused tihedalt seotud ja ennekõike abistamise osas.

Uus kalmistuseadus määrab tähtajad ja tingimused, millest tuleb kinni pidada kõikidel Eesti kalmistutel, näiteks kalmistute sulgemine, pealematmine ja kalmistute ümber rajatava rahuvööndi määramine. Kasutades siinkohal siseministeeriumi andmeid, olgu mõned faktid teadmiseks.

Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks kehtestati 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised samuti ümber paigutada. Uue seaduse alusel võib pealematmist teha pärast 20 aasta möödumist viimasest matmisest.

Seadus näeb ette hauaplatside märgistamisnõude enne nende hooldamata hauaplatsiks kuulutamist. See tähendab, et haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja selle aja sees pole hauda kordagi korrastatud. Kaugel elavate sugulaste puhul, kes mõnikord isegi aastas korra ei saa surnuaiale tulla, on hauaplatsi hoidmine ja korrastamine ilmselt tasu eest kellegi hooleks vaja jätta. Seda võimalust kasutatakse juba päris palju.

Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 meetri laiune rahuvöönd, millega reguleeritakse maa kasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.

Hauaplats peab olema kellegi omandis

Urvastes on surnuaia kasutuse osas sisse sätitud raamatud. Inimene, kes hauaplatsi omale muretseb, ja need, kellel see olemas, peaksid ennast registreerima ja saavad viieks aastaks vastu hauaplatsi raamatu. See peaks olema registreeritud ühe inimese nimele. See tähendab, et sugulased otsustagu ära, kelle nimel hakkab olema üks või teine hauaplats. Ja hauaplatsi omanik otsustab, kes sinna platsile maetakse.

Üllar Salumets ütles, et surnuaed on nagu korteriühistu, igal korteril on omanik, kes selle korteri eest vastutab ja selle nimel asju ajab. Võib-olla on näide pisut kummaline, aga siiski kõigile arusaadav. Küll on olnud juhuseid, kus sugulased pööravad hauaplatsi pärast tülli.

Urvaste surnuaiale on 2003. aastast peale väljastatud 807 hauaplatsi raamatut. Nüüd, kui tullakse haudu korrastama või kalmistupäevale, tasuks ka hauaplats ära registreerida ja platsiraamat võtta. See kehtib viis aastat, siis tuleb uus raamat sisse seada.

Urvaste kalmistul on matmispaiga omandamise ja haldamise kord sisse seatud juba 2002. aastast. Aastas tuleb ühe kirstukoha eest maksta üks euro, viie aasta eest viis eurot.

Salumets ütles, et kõik kes soovivad, saavad omale Urvaste kalmistule matmisplatsi soetada. Varsti hakatakse surnuaeda ka laiendama, on olemas arengukava, nii et ruumipuudust ei tule. Võib-olla on see küüniliselt öeldud, kuid paljud linnasurnuaiad Eestis on ennast sisuliselt ammendanud. Uuele osale tuleb Salumetsa sõnul ka midagi olulist urnimatusteks. Urvaste kalmistule on maetud 11 000 inimest. 2010. aastal registreeriti Urvaste koguduse matuseraamatusse 73 matust, 37 inimest maeti Urvaste kalmistule, kõik kiriklikult.

Urvaste surnuaia väravas on väga hea kaart surnuaia kohta, kogudusel on ka digitaalne surnuaiakaart, mida vastavalt uutele matmistele kogu aeg täiendatakse. See lihtsustab kaheksaks kvartaliks jagatud surnuaial orienteerumist ja maetute leidmist.

Jaga seda uudist kõigi oma sõpradega