Peipsi kalurite imeliikurid panevad imestama

Kategooria: VIIMASED VT UUDISED

Avaldatud 26 Veebruar 2011

Kirjutas Ivi Kaarna

KARAKATID • Karakatid või karakatitsad, nagu neid nimetatakse, pidutsesid laupäeval Kallastes ja linna keskväljakul hinnati lumesõidukeid nii tehnilise lahenduse kui ka välimuse poolest. Karakat on selline kahe- või enamarattaline sõiduriist, millega saab Peipsi jääl kihutada ja paremaid kalastamispaiku otsida. Masinad on kõik eranditult kalurite endi poolt ehitatud. Keegi ei oska öelda, kuna see esimene imeliikur valmis sai, aga karakatitsate pidu peetakse juba alates 2003. aastast. Mullu oli näitusel 36 masinat, tänavu 27.

Laupäeva keskpäevaks oli Kallaste tänavatel juba väga palju rahvast ja 30kraadine kõva külm samuti järgi andnud. Mehed ja poisid tiirutasid masinate ümber, naised külastasid talvelaata ning ka kultuurikeskusesse jagus inimesi. Seal korraldati pannkookide küpsetamise võistlusi. Külmarohuks lubasid mehed endale ühiskatlas keedetud uhhaa alla pitsikese kangemat. Mõnel oli plasku või pudel põues, mida sõpradega jagati. Teadagi, kalameeste värk ja kes Kallastel poleks kalamees! Selleks hakatakse juba maast madalast. Pealegi on kalapüüdmine Peipsi-äärsete inimeste peamiseks tuluallikaks.

Suvel hakatakse nokitsema, talveks saab valmis

Vahetult enne karakatitsate paraadi algust saime jutule noormehega, kes oli oma kolmerattalise kohe paraadi juhtauto – lippudega ehitud päästemasina – taha ajanud. Varsti hakkasid tema selja taha ka teised karakatid kogunema, järgmine oli kohe kaheteljeline suur masin, korpus ehitatud Datsuni kerest.

Andrei Parfenjuk õpib Kallaste keskkooli 11. klassis ja kogu oma vaba aja veedab Peipsil kalastades. Selleks oli temalgi vaja oma sõiduriista. Ta otsustas väiksema ja kergema karakati kasuks. See on üheteljeline kahe suure rattaga ja esiratta asemel on suusk.

Andrei hakkas imeliikuri kallal nokitsema mullu suve hakul ja valmis sai riistapuu vahetult enne Peipsi jäätumist. „Igal õhtul koos isaga natuke ehitasime,” rääkis noormees. Isa on noormehel ametilt keevitaja ja ühtlasi ka harrastuskalur. Raha pandi karakati alla ligi 80 000 krooni. Maha müües võiks praegu selle eest saada kuni 120 000 krooni. Umbes nii maksavadki kolme rattaga või kahe ratta ja suusaga karakatid.

Andrei masina mootor on IŽ Planeta Sport oma, bensiinipaak Jawa pealt võetud. Nagu teistelgi omasugustel, on ka Andrei masina rattad alumiiniumvelgedel lennuki õhukummid, mis kokku on väga kerged ja samas vastupidavad. Et saavutada 60–75kilomeetrist tunnikiirust, on kettülekanne kolmejärguline, väiksemalt hammasrattalt keskmisele ja sealt kõige suuremale. Selline karakat on omasuguste seas kõige kergem.

Pärisime Andreilt, kas karakatitsad võivad siiski ära uppuda ja noormees vastas, et mõni sõiduk on ka läbi jää vajunud, aga kõik kalurid teavad, et karakattidega ei tohi enne jääle minna kui see on vähemalt 15 sentimeetrit paks. Jää purunedes jääb karakatitsa tavaliselt veele püsima tänu oma ratastele ja kergusele. Karakatitsa nime kohta aga ütles Andrei, et see tuleb venekeelsest sõnast „karakatitsa”, mis tähendab masajalgset. Eks need lumeliikurid näe sedamoodi välja – väriseb, hüpleb ja on pealtnäha kohmakas.

Enamik kalureid sõidab Peipsil oma masinaga kasutades kompassi ja kaarti, osadel karakattidel on aga peal GPS-seade.

Laupäeval oli Kallastel näha ka karakatte, millel suur hüdrauliline puur peal, et jäässe võimas auk puurida.

Ühele töövahend, teisele pind silmas

Kõik teadaolevad karakatitsad on ehitatud Kallaste kandis. Kuna ka lätlased käivad Peipsil kalastamas, siis ka neil on oma karakatid ja needki on ehitatud Kallastel. Seisavad suviti Kallaste garaažides ja ootavad järve jäätumist.

Karakatitsad ei tohi liikuda maanteedel ja neil pole numbrimärke. Nüüd käib vaidlus selle üle, kas ei peaks masinad registreerima ja numbritega varustama. Samas on karakattide peale pahased piirivalvurid. Eriti viimasel ajal, kui piirivalvurid said politsei õigused. Kallaste linnavalitsus eesotsas linnapea Viktor Nukkaga on korraldanud vastavateemalisi kohtumisi politsei- ja piirivalveametiga, eesmärgiks taotleda kalameeste spetsiaalsõidukite jaoks muudatusi liiklusseadustikku. Karakatitsa on vajalik talvine sõiduriist mitte ainult harrastuskaluritele, vaid ka kutselistele püüdjatele. See on uppumiskindel, mida kahjuks lumesaanid ja ATVd ei ole. Viimane suur nõupidamine oli mullu vahetult enne jõule. Lahendusteni veel ei jõutud, kuid silmas pidades kalurite huve ja loomulikult ka Peipsi-äärse elulaadi eripära, tuleb lahendused siiski leida.

Loodetavasti säilib kaheksa-aastane traditsioon pidada Kallastel karakatitsate pidu. Sealsete kalameeste nupukust tuleks hinnata, paikkonna elulaadi ja omapära säilitada. Sellepärast tulebki ka karakatitsaid kaitsta ja nende kasutamiseks lahendus leida. Keelamine on küll see kõige lihtsam ja viletsam lahendus.

Jaga seda uudist kõigi oma sõpradega