Koolikokast oleneb paljuski laste hea söögiisu

Kategooria: VIIMASED VT UUDISED

Avaldatud 25 August 2011

KULINAARNE ÕPPEPÄEV • Juba kuuendat korda korraldas tervise arengu instituut õppepäevi koolitoitlustajatele. Kesklinna gümnaasiumi sööklasse olid kogunenud koolikokad ja -toitlustajad üle maakonna. Tänavuse õppepäeva teema oli „Kala kasutamine koolilaste toidus”.

Koolitoidule pööratakse viimasel ajal üha rohkem tähelepanu, sest nii mõnegi lapse jaoks jääb koolis söödu selleks ainsaks korraks päevas, mil laps üldse sooja toitu saab. Kuigi koolitoiduga võib üldjoontes rahule jääda, siis näiteks kala ja juurvilja lapsed eriti ei armasta ning neid sööma meelitada on kaunis raske. Toitumisharjumus saadakse kaasa kodust ja seda muuta on üsna keeruline.

Koolitoitlustamise teoreetilise osa loengu pidas kokkutulnuile Tartu kutsehariduskeskuse koolitaja Juta Laasit, praktilist tegevust ehk siis toiduvalmistamist juhatasid sama õppeasutuse koolitajad Tiiu Kruusmaa ja Jolanda Pärtmaa. Maitseainetest rääkis Santa Maria müügikonsultant Ilmar Räni. Kõik koolitusel osalenud koolikokad said vastava tunnistuse. Koolitajate ja koolikokkadega saime päeva lõpus ka pisut juttu ajada.

Milline on koolilapse toit?

Sõna „koolitoit” tuletab sageli meelde paksu jahusoustiga kartuleid ning kapsasuppi, kus pekitükid sees hulbivad. Magustoiduks pakuti ikka paksu kisselli, mis venis nõnda, et ei saanudki lusikaga hästi süüa. Loomulikult polnud see igal pool nõnda, aga sageli küll.

Praegu tundub, et on laskutud teise äärmusesse ja koolitoidu tervislikkuse nimel pakutakse toite, mida lapsed ei taha, sest nad pole kodus midagi taolist harjunud sööma. Näiteks ei taha lapsed eriti juurvilja, kuid söövad seda siiski rohkem kui varasematel aastatel. See on nii just kapsa, kaalika ja porgandi puhul, sest kurki ja tomatit söövad kõik.

Teine toiduaine, mida lapsed päris kehvasti söövad, on kala. Praetud kala süüakse veel, aga hautatud kala ja kalasuppi mitte eriti. Paljude perenaiste sõnul söövad perekonnad kala liiga vähe, sest see on lihtsalt väga kallis, kallim kui liha. Samas paneb mõtlema, et kui kala ostetakse kaalutledes oma rahakoti võimalusi, siis lastele raha snäkkide ostmiseks leitakse alati. Koolikokad leidsid üksmeelselt, et koolipuhvet on sööklale konkurent. Saanud teada, et lõunaks pakutakse toitu, mis eriti ei maitse, lähevad lapsed ja ostavad puhvetist saiakesi, kartulikrõpse ja coca-cola’t. Õnneks on juba koole, kus puhvetis on müügil tervisesalatid, mahlad ja isegi kooritud porgandid nagistamiseks. Teine asjaolu, mis kokatädide jutust välja koorus, on laste kambamentaliteet. Piisab ühest liidrist, kes leiab, et toit pole maitsev, kui kogu temast vaimustunud seltskond jätab oma toidu samuti söömata. Sinna justkui pole midagi parata, küll aga saaksid õpetajad olukorda valitseda, söömisest ja söömiskultuurist mõnikord ka klassis rääkida.

Loomulikult pole need asjad nii-öelda balansis. Nagu ka see jutt, et kodus pole pereemal ega kellelgi teisel aega toitu valmistada ja sellepärast peab sööma poest ostetut. Toit tuleb odavam, kui seda ise valmistada. Kõik teavad. Seda aga ehk ei tea, et enamiku kodus veedetud ajast kulutavad inimesed tegelikult teleri vaatamisele. Köögi ja teleri jaoks korraga loomulikult aega ei jätku.

Mis saab kalaga?

Võib küsida, mis saab kalaga, aga võib ka küsida, mida saab kalast? Tiiu Kruusmaa ütles lihtsalt, et kalaga ei saa muud, kui tuleb seda rohkem sööma hakata. Koolitoidule on ette nähtud raha, mille ulatuses saab toitlustamist korraldada, kooliti võib see summa olla erinev. Kuid ka odavamast kalast saab head toitu teha ja seda läinud õppepäeval kokatädid ka tegid. Nagu kapsa, porgandi, kõrvitsa, kaalika valmistamisel tuleb ehk pisut enam vaeva näha, et maitse ja väljanägemine oleks õpilasele vastuvõetav, nii ka kala puhul.

Möödunud õppepäeval tegid kolm kokkade seltskonda ühte ja sama toitu, aga erinevate maitseainetega. Toidukomplektis oli supp, pearoog, salat ja magustoit. Komplekte iseenesest oli kaks: kalaseljanka ja tomatine kalasupp, üleküpsetatud kala ning kalaroog riisi ja aedviljadega, õuna-sellerisalat ja kapsa-porrusalat ning riisimuffinid ja pohla-rukkijahuvaht. Degusteerimise käigus selgus, kui erinevad toidud said, piisas vaid maitseainete buketti muuta. Kalaks oli valitud mintai. Mitte kõige odavam kala, aga mitte ka väga kallis.

Tervise arengu instituut viib oma õppepäevi läbi lisaks Võrumaale veel Viljandi-, Valga-, Põlva- ja Tartumaal. Võrumaa koolikokad ütlesid, et neil oli õppepäevast palju kasu.

Ehk sobiks käesoleva artikli lõpetuseks kokkumiksitult koolitajate Tiiu Kruusmaa, Jolanda Pärtmaa ja Juta Laasiti mõtted: „Kindlasti oleneb iga koolisöökla eripära sellest, mida ja kuidas lauale pannakse, ehk teisisõnu – kuidas koolikokk oma tööd teeb. Õppepäeval soovitatakse ning antakse koolikokkadele ideid julgemalt kasutada koolilõuna valmistamisel ja maitsestamisel erinevaid toiduaineid. Meie koolikokkadel on vaja julgust säravaid ja võib-olla isegi natuke hullumeelseid asju kokku panna. Juba üksainus komponent muudab tervikut ja nõnda katsetades saab vaimustavaid toite.”

Jaga seda uudist kõigi oma sõpradega