Kas metsa raiutakse Eestis liiga palju? Kas Eesti on metsariik? Otsime vastuseid nendele küsimustele.

Eestlased arvavad üldiselt emotsionaalselt, et metsa raiutakse liiga palju. Teed mööda liigeldes jäävad silma üha uued lagedaks raiutud maad. Ja tõesti – Vene ajaga võrreldes raiutaksegi praegu oluliselt rohkem. Kuid mitte rohkem, kui peale kasvab. Ning olukorda saab vaadata ka teise nurga alt.

Nõukogude ajal maksis tihumeeter männipalki kolm rubla ja 62 kopikat, mida võis tollel ajal võrrelda viinapudeli hinnaga. Praegu maksab tihumeeter männipalki 70-80 eurot. Metsa on tänapäeval hakatud oluliselt rohkem väärtustama ning selle eest hoolitsema. Metsa ostetakse ja müüakse, sellest saetakse lauda, tehakse mööblit, ehitatakse maju jne.

Nõudlus puidu järele tähendab erametsaomaniku jaoks olulist sissetulekut. Eriti Võrumaal, kus tööd napib. Mets on pank, kust saab võtta intressivaba laenu. Metsalt on mõistlikult majandades võimalik teenida tulu neli protsenti aastas. Öelge mõni pank, mis hoiuselt nii kõrgeid intresse maksab?

Kas Eesti on metsariik? Sellele küsimusele on kõige lihtsam vastata statistika abil, võrreldes elanike arvu ja metsa all olevat maa-ala.

Maailmas on kokku ligikaudu neli miljardit hektarit metsa, mis moodustab kogu maismaa pindalast 30 protsenti. See teeb ühe inimese kohta keskmiselt 0,6 hektarit metsa. Eestis on iga elaniku kohta 1,7 hektarit metsa, Lätis meist veidi vähem, 1,5 hektarit. Veel statistikat vaadates on Venemaal aga 5,7 hektarit ja Kanadas koguni 9,3 hektarit inimese kohta.

Eesti on seega üle keskmise metsasusega riik. Kõige metsasem maakond on seejuures Hiiumaa (71 protsenti), mandril on kõige metsasem Ida-Virumaa (58 protsenti), kõige vähem metsane on Tartumaa (38 protsenti). Võrumaa metsasus on 49 protsenti, mis on ligilähedane Eesti keskmise metsasusega – 50,6 protsenti.

RMK Võrumaa piirkonna metsaülem Agu Palo näitab tänase lehe veergudel 160 aasta vanuseid ja ligi 40 meetri  kõrguseid männipuid, mis teevad järgmisel aastal ruumi suurte puude seemnetest kasvavatele noorpuudele. Saksa mõisnike tööd jätkavad praegused eesti noored.