Üle Eesti 40 piirkonnas toimuvad praegu umbes 140 valla ja linna vahel liitumisläbirääkimised. Riigihalduse minister kutsub omavalitsusi kavandatud ühinemistega veel sel aastal ise lõpuni minema, et mitte jääda valitsuse algatatud ühinemisvooru, kus tingimused on ühinejate jaoks ebasoodsamad.

Ministri sõnul teavad vaid vallad ise, kellega koostöös saab kõige paremini edendada oma piirkonna arengut ja kohalike elanike huve. Ise tehtud otsused oma piirkonna tuleviku kohta on paremad, kui jätta otsuste tegemine kellegi teise teha.

Haldusreformi seaduse järgi tuleb kohalike volikogude endi algatatud ühinemised lõpule viia selle aasta lõpuks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.

Riigihalduse minister Mihhail Korb tunnustab kõiki omavalitsusjuhte, kes on näinud viimaste kuude jooksul palju vaeva ning osalevad ühinemisläbirääkimistes ühinemise ettevalmistamiseks, ning eriti neid, kes on sellega juba lõpusirgele jõudnud. Üle Eesti toimuvatel ühinemisläbirääkimistel on kümmekond piirkonda oma ühinemisotsuse juba langetanud.

Veel sel aastal volikogude endi algatusel toimuvaid ühinemisi toetab ka haldusreformi seaduse kohaselt küllalt suur ühinemistoetus, mis on olenevalt elanike arvust vahemikus 300 000 kuni 800 000 eurot iga ühineva omavalitsuse kohta, kui ühinemisjärgses omavalitsuses elab vähemalt 5000 inimest. Iga rohkem kui 11 000 elanikuga uue omavalitsuse sünniga kaasneb ka lisaühinemistoetus 500 000 eurot. Seevastu valitsuse algatatud ühinemisvooru jäädes kaetakse ühinejatele ainult ühinemisega seotud otsesed kulud.

Eestis on praegu 213 omavalitsust, eeldatavasti väheneb see arv haldusreformi käigus kuni kolm korda ning kõikjal üle Eesti tekivad oluliselt ühtlasema võimekusega omavalitsused.