Menu

AJALUGU Poliitikud: aasta lõpuks on Võrumaal 3000 töötut

Võru üks suuremaid tööandjaid AS Abris ei ole pidanud seni töötajaid koondama. FOTO: VT

AJALUGU Laupäev, 14. märts 2009 Võrumaa Teataja

TÖÖTURG ❯ Poliitikute hinnangul võib registreeritud töötute arv Võrumaal aasta lõpuks kasvada 3000 inimeseni, see on viiendik maakonna tööjõust. Kiireid meetmeid tööpuuduse leevendamiseks riigil välja pakkuda pole.

Veebruari lõpu seisuga oli Võrumaal registreeritud 1700 töötut, see on 11,6% maakonna tööjõust. Prognooside kohaselt võib tööta inimeste arv aasta lõpuks Eestis aga kahekordistuda. „Regiooniti võib see tähendada kuni 20protsendist töötust,” ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson (Keskerakond).

14 700 tööealise elanikuga Võrumaal oleks sellisel juhul registreeritud töötuid ligi 3000. Sellega ületataks kõvasti ka 2001. aastast pärinev rekord, kui registreeritud töötuid oli 2000.

„Kahjuks näitab eelnev kogemus, et kiiret tööpuuduse vähenemist lähiaastatel näha ei ole,” nentis Riigikogu liige Kalvi Kõva (SDE). Siiski pole riik tema sõnul käed rüpes tööpuuduse kasvu pealt vaadanud. Kuu aega tagasi otsustas Riigikogu näiteks ühendada tööturuameti töötukassaga. Amet maksab töötule hüvitist ning samas otsib talle ka tööd.

Nõrk tööturupoliitika

Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Urmas Klaasi sõnul pole riik küll piisavalt mõelnud aktiivsele tööturupoliitikale, kuid ta ei nõustu ka väitega, et riik on tööturul toimuvat tegevusetult pealt vaadanud.

Klaasi sõnul tuleb riigil keskenduda kolmele olulisele teemale. „Esiteks pöörata suuremat ja kiiremat tähelepanu ümberõppele,” ütles ta.

Ümberõppesüsteemis tuleb Klaasi meelest vähendada bürokraatiat ning võimaldada saada ümberõpet ka neil inimestel, kes pole veel töötud. „Teiseks tuleb tagada töötukassa kindlustussüsteemi jätkusuutlikkus, kolmandaks jätkata stardiabi osutamist oma ettevõttega alustajatele,” lisas Klaas.

Erinevalt koalitsioonipoliitikutest leiab Simson, et valitsus on olnud töötute suhtes ülbelt hoolimatu, samuti pole pakutud ideid tööpuuduse leevendamiseks.

„Riigi tööturupoliitika sõnastas kõige täpsemalt peaminister Ansip, kelle arvates leiab hea töötegija alati tööd. Selle lausega kuulutas ta kõik tööta jäänud ise süüdi olevaks,” lausus Simson.

Tema sõnul tuleb riigil hakata kiiresti tegelema nende inimestega, kellel lõpeb töötuskindlustushüvitis ja kes pole uut teenistust leidnud. „Aga mul on raske uskuda, et selle valitsuse koosseisu puhul on see võimalik,” lisas Simson.

Töötud hädaabitöödele

Kiire lahendusena tööpuuduse leevendamiseks pakkus Simson välja häda abitööd, kus riik ja omavalitsused saaksid töötuid kasutada. „Pikas perspektiivis tuleb aga tõsta riigi tulusid, et suunata raha uute töökohtade loomisse riiklikult tähtsates valdkondades,” lausus ta.

Klaas jätab töökohtade loomise erasektori õlule. „Töökohad tekivad juurde siis, kui riik hoiab konkurentsivõimelist maksukeskkonda, arendab infrastruktuuri, tagab riigi rahanduse usaldusväärsuse,” ütles ta. Klaas soovitab töökohtade loomise ergutamiseks makse vähendada, sotsiaalmaksule piirmäära seada ning euro käibele võtta.

Kõva sõnul tuleb riigil esmalt tagada usaldus Eesti rahanduse ja majanduse vastu. Võrumaal, kus avaliku sektori töökohti on üsna palju, tuleb tema sõnul hoiduda nii haldusreformist kui ka ümberkorraldustest hariduses ja tervishoius. „Neid kartkem tänastes rasketes tingimustes nagu laastkatus tuld,” lausus ta.

ENIMLOETUD

VIIMASED