Menu

Veebikonstaabel: suhtlus jututubades on muutunud vulgaarsemaks

Veebikonstaabel Maarja Punak

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul on suhtlus interneti jututubades muutumas üha julgemaks ja vulgaarsemaks, samuti on levimas väljapressimised, millele on eelnenud intiimpiltide mõtlematu postitamine.

Punaku sõnul on sotsiaalmeedias märgata teatavat piiride laienemist ning ennekõike puudutab see tutvumisportaale. „Inimeste tegutsemine tutvumisportaalides muutus möödunud aastal piireületavalt julgeks ja ka vulgaarseks. Sagedaseks on muutunud kaebused naiste poolt, kellele võõrad mehed ilma küsimata pilte oma suguelunditest saadavad või sarnaseid pilte oma profiilipiltidena kasutavad. Selline teguviis muutub eriti ohtlikuks juhul, kui need pildid mõne lapse kontole või postkasti satuvad. Võimalus selleks on täiesti olemas näiteks juhul, kui laps on sotsiaalvõrgustikus oma vanuse kohta valetanud," tõi Punak ühe näite uuematest trendidest.

Levinud skeemid, kus alastipiltide kaudu vestluspartnerilt raha välja pressitakse, ei ole Punaku sõnul enam uudiseks, kuid kui seni teame lugusid, kus ohvriks on naiivselt provokatsioonile allunud noored tüdrukud, siis üha enam tuleb Punaku sõnul ette vastupidiseid juhtumeid. „13-aastased tüdrukud haaravad ise initsiatiivi, saadavad vestluspartnerile paljastavaid pilte ning ähvardavad seepeale meest politseiga, kuna erootilise sisuga materjali omamine lapseealisest on teadupärast karistatav," toob Punak veel ühe näite muutunud rollidest.

Sagenenud on ka arvutimängudega seotud kelmused, kus noored vahetavad omavahel mängijakontosid, mille väärtus jääb vahemikku 30-400 eurot. „Tüüpilise skeemi kohaselt lepitakse omavahel kokku konto müümises, kuid kui üks osapool on raha maksnud, siis jätab konto algne omanik selle siiski üle andmata või saadab parooli, kuid muudab selle kiiresti ära, kui raha on juba kontole laekunud," kirjeldas Punak.

Veebikonstaabel toob ka välja, et üha enam tuleb ette juhtumeid, kus pealtnäha siiras abipalve on hoopiski osav vale ja kaaskodanike empaatiale rõhudes petetakse välja märkimisväärseid summasid. „Kõige eredamalt meenub juhtum, kui üks mees väitis, et vajab raha lapse ravikulude katmiseks. Abipalvet levitas pahaaimamatult ka üks heategevusorganisatsioon, kes oma nimega ettevõtmisele usaldusväärsust lisas, kuid hiljem selgus, et kogu lugu oli väljamõeldis," rääkis Punak ja tuletab meelde, et internetis leviv info, eriti kui sellega on seotud raha või muu vara, tuleks enne tegutsemist põhjalikult üle kontrollida.

Arenev tehnoloogia teeb aga keerulisemaks ka politsei töö. „Üha enam kasutatakse selliseid sotsiaalmeedia rakendusi, kuhu politseil on raske ligi pääseda. Nende mõte ongi selles, et info ei salvestu kuhugi ja tagasiulatuvalt ei ole politseil võimalik ka seda saada. Kui me ei saa just kurjategijale jälile nii, et app on lahti ja inimene sisse logitud, siis lootus sealt hiljem infot kätte saada on olematu," nentis Punak.

Aina muutuvate trendide valguses mõjub mõneti ootamatult, et endiselt leidub inimesi, kelle meelest hõlmab veebikonstaablite töö endas vaid sotsiaalvõrgustike ja foorumite monitoorimist. Maarja Punak loetles seepeale, et aastas annavad veebikonstaablid internetiturvalisusest teemal kolme peale umbes sada loengut ja vastatakse enam kui 6000 päringule, mille teemad ulatuvad liiklustrahvide suurusest suitsiidsete noorte abistamiseni.

„Päringutele vastamine hõlmab sageli ka operatiivset suhtlemist häirekeskuse, politsei korrapidaja, veebikülgede administraatoritega ja infovahetust näiteks maksu- ja tolliameti ning teiste koostööpartneritega," selgitas Punak. „Samuti ei tähenda päringuga tegelemine pelgalt sellele vastamist, vaid ka edasist suhtlust ning harvad ei ole ka juhtumid, kui hoolikal süvenemisel koorub välja hoopis tõsisem taust, kui esmapilgul näib. Veebikonstaabli töö ei ole ainult vastata, mida seadus lubab-keelab, vaid siia juurde käib ka inimlik selgitamine, kuhu pöörduda ja mida teha."

Päringute laviin võib päevas ulatuda mitmekümneni ja suureneb oluliselt, kui üks veebikonstaablitest puhkusel viibib. „Meie tööpäev ei lõppe õhtul kell viis, sageli tuleb ette, et reageerida tuleb õhtuti ja nädalavahetustel," rääkis Punak ning nendib, et selle kõrvalt jääb pigem monitoorimiseks aega napiks. „Soovime liikuda selle poole, et ka piirkonna- ja noosoopolitseinikud viiksid täiskasvanutele ja noortele läbi loenguid internetiturvalisusest. Paljud seda ka juba teevad, kuid soov oleks selles vallas edasi liikuda, et veebikonstaablid jõuaks enam pühenduda päringutele."

Hea võimalus veebikonstaablite töö tõhustamisel oleks sarnaselt politseitöös abipolitseinike kasutamisele ka abiveebikonstaablite värbamine. „Teatud veebilehtede kontrollimist saaks teha ka abipolitseinik ja see omakorda võimaldaks veebikonstaablil tegeleda kiiret reageerimist nõudvate juhtumitega," märkis Punak ja lisas, et loengute andmisel on abipolitseinikest juba praegu tuge.

  1. UUDISED
  2. Viimased
  3. ARVAMUS

EESTI UUDISED

Vallapiiride muutmine ja külade üleandmine pole Eestis midagi uut. Külaelanike pöördumisele allkirjade kogumine on seejuures selle pika protsessi kõige esimene etapp. Sellele järgneb rida toiminguid nagu küsitluse läbiviimine ja muudatuste tegemine valdade eelarves. Külaelanike arvamuse väljaselgitamiseks on olemas eraldi määrus. Küsitlus peab selle järgi toimuma v...

Mäng küladega

28-02-2017

(Võru maavanem Andres Kõivu kõne kolmapäeval, 22. veebruaril Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusel Kandles.) Austatud külalised! 99 aastat tagasi loeti Eestimaa linnades ette Maapäeva vanematekogu koostatud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Muu hulgas ütles see järgmist: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma ...

Täna tähistame Eesti riigi 99. sünnipäeva

1 kommentaar23-02-2017

Selline dialoog leidis aset ligemale pool sajandit tagasi valminud romantilises filmis „Viimne reliikvia”. Analoogset dialoogi võib kuulda kõigis Eestimaa maavalitsustes, millest suurimas, Harju maavalitsuses töötab 66 ja väikseimas, Hiiu maavalitsuses 17 inimest. Kokku töötab viieteistkümnes maavalitsuses 485 inimest, kes kõik teavad, et uuest aastast nende praegun...

Mis meist saab? Ei tea!

23-02-2017

Nädalavahetusel oli ilma igale maitsele. Laupäeval kuldas päike Tamula Kuldkalakõsõ püüdjaid, kuid tugev tuul puges püüdjate riiete alla. Pühapäeva hommikul oli Võrus kraad sooja, sadas vihma, kuid Haanjas näitas suusakeskuse termomeeter null kraadi ja tuiskas kergelt. Haanjas toimusid tänavuse Tartu maratoni teate- ja avatud raja sõidud. Juba teist korda. Lund mõõ...

Ilmast ja ilmataadist saab rääkida 365 päeva aastas ja kas või mitu korda päevas

21-02-2017

Reformi- ja Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastasid Võrumaad eile ja üleeile. Peale nende ministrid ja eksministrid. Fraktsioonide juhid toonitasid, et on võtnud eesmärgiks külastada erinevaid Eestimaa paiku, et kohtuda inimestega silmast silma ja selgitada, kui oluline on nende erakondi toetada. Keskfraktsioon sai muidugi lisada, et nemad toovad Võrumaale peami...

Eile ja üleeile katsid poliitikud, ministrid ja eksministrid vaibana Võrumaa

18-02-2017

Eesti Päevaleht avalikustas statistikaameti 2015. aasta andmed, et 29 200 15–29aastast noort ehk 12,5 protsenti sellest vanusegrupist ei õpi ega tööta, nendest kolmandik olid töötud ja ülejäänud statistiliselt mitteaktiivsed. Uskumatu, pigem sooviks siiralt, et praegusel juhul oleks tõsi ütlus: „Väike vale, suur vale, statistika!” Probleemi taga võib olla depressio...

Ligi 30 000 noort on kadunud – ei õpi, ei tööta? President ei taha residentsi? Eestlane ei taha oma ilusat loodust, pu…

16-02-2017

Täna on sõbrapäev. Head sõbrapäeva! Inglise kirjanik Katherine  Mansfield on öelnud, et on alati olnud arvamusel, et sõpruse suur privileeg, kergendus ja lohutus on see, et pole vaja midagi seletada. Homme algab kolme kuu pikkune seletamise, põhjendamise-argumenteerimise aeg, millised omavalitsused omavahel sobivad, mis on ikka see õige liitunud omavalitsuse õige n...

Sõpruse ja seletamise aeg 15. veebruarist 15. maini

14-02-2017

EHE-märgisega tunnustatakse maapiirkondades pakutavaid heatasemelisi elamust pakkuvaid turismitooteid ja -teenuseid, mis lähtuvad rahvusvahelistest ökoturismi põhimõtetest ning aitavad tutvustada Eesti rikkalikku loodus- ja kultuuripärandit. EHE kvaliteedimärgise pälvis sepp ja Sepa talu peremees Peeter Reemann. Sepa talu sepikoda asub Võrumaal Rõuge lähedal Tilgu ...

JUHTKIRI Peeter Reemann on kirvesepp ja EHE-märgise omanik

11-02-2017

Ilm puudutab meid kõiki, viibigu me parasjagu mistahes maailma paigas. Eestis on kaua oodatud talv käes, õues on pakaselised miinuskraadid ja isegi lumekirme katab maapinda. Käes on veebruarikuu ja tegelikult ollakse juba pigem kevadeootuses ning arvatakse, et kui ei tulnud talve jõuluks, miks teda siis sõbrapäevaks tarvis. Ka jaanuarikuu, kus Eesti keskmine õhutem...

JUHTKIRI Ilmast sõltub ja ei sõltu

09-02-2017

Põllumehed peaksid eraldatud toetusraha kasutama püsivamate lahenduste leidmiseks, ennekõike suurema lisandväärtusega toodete arendamiseks, rõhutas maaeluminister  Põlvamaa põllumeeste liidu esindajatele reede pärastlõunal Himmastes. Kohtumisel olid peateemana kõne all olukord põllumajandussektoris ja 2017. aastal põllumeestele makstavad toetused. Euroopa Komisjon ...

JUHTKIRI Põllumehed peavad miljoneid targalt kasutama

07-02-2017

Tartu rahu aastapäeval ütles president Kersti Kaljulaid: „Rahu tuleb kaitsta ja kinnistada iga päev.” Tartu rahu aastapäeval tulistati Tallinna südames inimest. Tartu rahu aastapäeva nädalat on nimetatud ka rahanädalaks, mis tegi inimesed rahu asemel rahutuks. Toimetusse helistas meie lugeja Tallinnast Mõigust ja ütles, et tahtmine on minna Kadriorgu meelsust aval...

Tartu rahu aastapäeva nädal ei olnud rahulik

04-02-2017

Soovitus jäi sel nädalal pelgalt soovituseks, sest vist mitte kunagi pole räägitud rahast nii palju nagu sellel nädalal. Otsa tegid lahti raadiojaamad, kui andsid teada, et EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) leidis „oma” vahenditest 152 000 eurot, et tasuda ekspresidendi eest Ermamaale esitatud tagasinõude eest. EASil omavahendeid ei ole, on maksumaksja raha. ...

Parim soovitus seoses rahaga on sellest mitte rääkida

02-02-2017

Möödunud aasta 6. augustil Värskas toimunud 23. Seto Kuningriigi päeval ei osanud vist keegi arvata, et järgmist kuningriigi päeva (5. augustil Luhamaal) ei olegi kusagil pidada, sest Misso vald (koos Luhamaaga) liitus Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vallaga viisikvallaks, mis tähendab, et Luhamaa nulgast Lütä külast Mõniste valla Saru külani on Haanjamaa (Rõuge) v...

Kas killustunud kuningriigist saab nüüd asja?

31-01-2017

Haldusreformi lugu, Raul Rebane: „Asi on õige siis, kui suudad oma loo rääkida nii, et naabervalla mees oleks kade.”.Loo põhiline mõttemõjutus on käimasoleva haldusreformi edukuse võtmeküsimus. Haldusreformi edukuse mõõdupuuks ei ole mitte elanike arv tulevastes omavalitsustes ega ebamäärane ja mitmeti tõlgendatav haldusvõimekus, vaid just see, kas uued tekkinud val...

Ilma oma loota pole tugevat valda

1 kommentaar28-01-2017

Aasta alguses läkitasid setod riigi- ja maakonnajuhtide aadressil mitmeid kirju, mis andsid märku, et midagi siiski saab kokku leppida. Kõigepealt läkitati pealinna ja Võru maavalitsuse poole 217 allkirjaga kiri. Võru ja Põlva maavalitsus kuulutasid välja praegu käimas oleva rahvaküsitluse. Siis läks pealinna ja maakonnakeskuste poole teele 70 allkirjaga kiri. Mõned...

Eestimaa valdade arv langes alla maagilise saja

28-01-2017

Täna hakkavad setud ennast sund- või mittesundliitma, kuigi tulemusel pole juriidilisttähtsust. 21. sajand. Demokraatia!? Tule taevas appi! Valimised lõpevad pühapäeval, 29. jaanuaril, kuid juriidilist tähtsust neil ei ole. Tehtud! Olla või mitte olla demokraatlik riik?

Minna või mitte minna valima, sellest ei olene setukestel juriidiliselt midagi

26-01-2017

ENIMLOETUD

Prev Next