Menu

Veebikonstaabel: suhtlus jututubades on muutunud vulgaarsemaks

Veebikonstaabel Maarja Punak

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul on suhtlus interneti jututubades muutumas üha julgemaks ja vulgaarsemaks, samuti on levimas väljapressimised, millele on eelnenud intiimpiltide mõtlematu postitamine.

Punaku sõnul on sotsiaalmeedias märgata teatavat piiride laienemist ning ennekõike puudutab see tutvumisportaale. „Inimeste tegutsemine tutvumisportaalides muutus möödunud aastal piireületavalt julgeks ja ka vulgaarseks. Sagedaseks on muutunud kaebused naiste poolt, kellele võõrad mehed ilma küsimata pilte oma suguelunditest saadavad või sarnaseid pilte oma profiilipiltidena kasutavad. Selline teguviis muutub eriti ohtlikuks juhul, kui need pildid mõne lapse kontole või postkasti satuvad. Võimalus selleks on täiesti olemas näiteks juhul, kui laps on sotsiaalvõrgustikus oma vanuse kohta valetanud," tõi Punak ühe näite uuematest trendidest.

Levinud skeemid, kus alastipiltide kaudu vestluspartnerilt raha välja pressitakse, ei ole Punaku sõnul enam uudiseks, kuid kui seni teame lugusid, kus ohvriks on naiivselt provokatsioonile allunud noored tüdrukud, siis üha enam tuleb Punaku sõnul ette vastupidiseid juhtumeid. „13-aastased tüdrukud haaravad ise initsiatiivi, saadavad vestluspartnerile paljastavaid pilte ning ähvardavad seepeale meest politseiga, kuna erootilise sisuga materjali omamine lapseealisest on teadupärast karistatav," toob Punak veel ühe näite muutunud rollidest.

Sagenenud on ka arvutimängudega seotud kelmused, kus noored vahetavad omavahel mängijakontosid, mille väärtus jääb vahemikku 30-400 eurot. „Tüüpilise skeemi kohaselt lepitakse omavahel kokku konto müümises, kuid kui üks osapool on raha maksnud, siis jätab konto algne omanik selle siiski üle andmata või saadab parooli, kuid muudab selle kiiresti ära, kui raha on juba kontole laekunud," kirjeldas Punak.

Veebikonstaabel toob ka välja, et üha enam tuleb ette juhtumeid, kus pealtnäha siiras abipalve on hoopiski osav vale ja kaaskodanike empaatiale rõhudes petetakse välja märkimisväärseid summasid. „Kõige eredamalt meenub juhtum, kui üks mees väitis, et vajab raha lapse ravikulude katmiseks. Abipalvet levitas pahaaimamatult ka üks heategevusorganisatsioon, kes oma nimega ettevõtmisele usaldusväärsust lisas, kuid hiljem selgus, et kogu lugu oli väljamõeldis," rääkis Punak ja tuletab meelde, et internetis leviv info, eriti kui sellega on seotud raha või muu vara, tuleks enne tegutsemist põhjalikult üle kontrollida.

Arenev tehnoloogia teeb aga keerulisemaks ka politsei töö. „Üha enam kasutatakse selliseid sotsiaalmeedia rakendusi, kuhu politseil on raske ligi pääseda. Nende mõte ongi selles, et info ei salvestu kuhugi ja tagasiulatuvalt ei ole politseil võimalik ka seda saada. Kui me ei saa just kurjategijale jälile nii, et app on lahti ja inimene sisse logitud, siis lootus sealt hiljem infot kätte saada on olematu," nentis Punak.

Aina muutuvate trendide valguses mõjub mõneti ootamatult, et endiselt leidub inimesi, kelle meelest hõlmab veebikonstaablite töö endas vaid sotsiaalvõrgustike ja foorumite monitoorimist. Maarja Punak loetles seepeale, et aastas annavad veebikonstaablid internetiturvalisusest teemal kolme peale umbes sada loengut ja vastatakse enam kui 6000 päringule, mille teemad ulatuvad liiklustrahvide suurusest suitsiidsete noorte abistamiseni.

„Päringutele vastamine hõlmab sageli ka operatiivset suhtlemist häirekeskuse, politsei korrapidaja, veebikülgede administraatoritega ja infovahetust näiteks maksu- ja tolliameti ning teiste koostööpartneritega," selgitas Punak. „Samuti ei tähenda päringuga tegelemine pelgalt sellele vastamist, vaid ka edasist suhtlust ning harvad ei ole ka juhtumid, kui hoolikal süvenemisel koorub välja hoopis tõsisem taust, kui esmapilgul näib. Veebikonstaabli töö ei ole ainult vastata, mida seadus lubab-keelab, vaid siia juurde käib ka inimlik selgitamine, kuhu pöörduda ja mida teha."

Päringute laviin võib päevas ulatuda mitmekümneni ja suureneb oluliselt, kui üks veebikonstaablitest puhkusel viibib. „Meie tööpäev ei lõppe õhtul kell viis, sageli tuleb ette, et reageerida tuleb õhtuti ja nädalavahetustel," rääkis Punak ning nendib, et selle kõrvalt jääb pigem monitoorimiseks aega napiks. „Soovime liikuda selle poole, et ka piirkonna- ja noosoopolitseinikud viiksid täiskasvanutele ja noortele läbi loenguid internetiturvalisusest. Paljud seda ka juba teevad, kuid soov oleks selles vallas edasi liikuda, et veebikonstaablid jõuaks enam pühenduda päringutele."

Hea võimalus veebikonstaablite töö tõhustamisel oleks sarnaselt politseitöös abipolitseinike kasutamisele ka abiveebikonstaablite värbamine. „Teatud veebilehtede kontrollimist saaks teha ka abipolitseinik ja see omakorda võimaldaks veebikonstaablil tegeleda kiiret reageerimist nõudvate juhtumitega," märkis Punak ja lisas, et loengute andmisel on abipolitseinikest juba praegu tuge.

ENIMLOETUD

VIIMASED