Menu

Statistika: Kaotatud eluaastate hulk vähenes

Pilt on illustratiivne FOTO: pixabay

2015. aastal kaotas Eesti rahvastik 421 343 eluaastat, mis on 15% võrra vähem kui 2013. aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Tervisekaotus on viimase kahe aasta jooksul tõusnud vaid kasvajate haigusrühmas. Naiste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad jäänud samaks. Meeste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad tõusnud 6%. Teistes haigusrühmades on tervisekaotus vähenenud.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on endiselt vereringeelundite haigused (35%), kasvajad (20%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Naiste seas on peamisteks tervisekaotuse põhjusteks vereringeelundite haigused (41%) , kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Suurim kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Ida-Viru, Võru ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade ja haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Rapla ja Harju maakonnas.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haigestumuse andmed pärinevad Eesti Haigekassa raviarvetelt ning suremuse andmed Eesti surma põhjuste registrist. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Tervisekaotus, haiguskaotus ja suremuskaotus esitatakse nii absoluutarvuna (eluaastad) kui suhtarvuna 1000 elaniku kohta.

Vaata lähemalt TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist: ANDMEBAAS

KUUM

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED

Prev Next