Menu

Kui suurt palka teenid Sa aastal 2028?

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

EV110 Värskest palgaanalüüsist selgus, et inimeste palgaootused on reaalpalgast kümme aastat ees – tänase keskmise palgaootuse tasemeni (1560 eurot kuus puhtalt kätte) jõuab Eesti keskmine netopalk rahandusministeeriumi prognooside alusel alles aastaks 2028.

Rahandusministeeriumi andmetel kasvab Eesti keskmine brutokuupalk edaspidi umbes 5% aastas ja jõuab 2028. aastaks 2060 euroni. „Arvestades praegust maksupoliitikat oleks töötajate netopalk umbes 1590 euro suurune, mis on võrdväärne töötajate tänase palgaootusega,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Loomulikult on keeruline – kui mitte võimatu – ennustada 2028. aasta maksupoliitikat, kuid on üsna tõenäoline, et aastatega kasvab töötajate palgaootus, kuna Eesti inimesed vajavad aastast-aastasse toimetulekuks suuremat sissetulekut.“ „Meie riigi suure juubeli valguses otsustasime küsida inimestelt, kui suurt palka nad kümne aasta pärast saada tahavad,“ ütles Henry Auväärt. „Küsimusele vastas üle 2000 töötaja erinevatest valdkondades ja veerand (24%) neist teatas, et sooviks aastal 2028 kätte saada rohkem kui 2400 eurot kuus.

Palgaootuste kasv võib aga veelgi kiirem olla. Möödunud aastal kasvas töötajate palgaootus 7% ja aasta varem 8%. Prognoosides, et palgaootus kasvab järgmise kümne aastaga keskmiselt 5% aastas, soovivad kümne aasta pärast Eesti töötajad saada kätte umbes 2600 eurot, mis tähendab, et erinevus reaalse palga ning Eesti inimeste palgaootuse vahel kerkiks 1000 eurole. „Taoline prognoos viitab, et ootuste ja reaalsuse vahe kasvaks kaks korda suuremaks kui 2018. aastal,“ lisas Henry Auväärt, kelle sõnul näitab palgaootuste prognoosimine, et „loomulikust“ palgakasvust ega ka riigi poolt seatud reeglitega „rikkuse jaotamisest“ ei piisa, et jõuda Eesti inimeste ootustele järele. Selleks, et tööandjad suudaksid Eesti 110. sünnipäeval pakkuda palgaootustele ligilähedast palka, tuleb Henry Auväärti sõnul aidata inimestel liikuda töödele, mis toodaksid nii ettevõtetele kui ka riigile rohkem väärtust ja oleksid seeläbi loomulikult ka kõrgemini tasustatud.

„Parematele töödele liikumiseks tuleb aga järgmise kümne aasta jooksul näha riigil palju vaeva, et pakkuda tööandjatele keskkonda, kus saab areneda, luua häid töökohti ja tuua turule ihaldusväärseid tööandjaid. Lisaks peab töövõtjate oskuste ja teadmiste ning tööandjate ootuste sobitamisel jälgima, et meie haridussüsteemist väljuksid vajaminevate oskuste ja teadmistega noored, kellel oleks võimalik õpitut kohe ka tööturule sisenedes rakendada,“ selgitas Henry Auväärt.

LISAMATERJALID JA JÄRELDUSED

1. Aastaks 2028 ehk Eesti 110. sünnipäevaks prognoosib Rahandusministeerium keskmise palga jõudmist 2060 euroni ehk keskmiselt 5%-list palgakasvu aastas. Allikas: Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2060 (2.10.2017).

2. Tänase palgasüsteemi juures saaks 2060 eurot teeniv töötaja kätte 1593 eurot ja 12 eurosenti (loomulikult on aga praktiliselt võimatu ette ennustada 2028. aasta riigi maksupoliitikat).

3. Töötajate praegune palgaootus on viimastel andmetel 1560 eurot kätte.

4. Eeldusel, et töötajate ootused kümne aastaga ei kasva, peaks Eesti 110. sünnipäeval teenima töötajad oodatud palka.

5. Suure tõenäosusega Eesti inimeste palgaootused aga seisma ei jää, sest: 5.1. aastast-aastasse vajatakse toimetulekuks suuremat palka – nii toidukorvi kui ka muude eluks vajaminevate kaupade ja teenuste hinnad kasvavad; 5.2. noor Eesti põlvkond ei taha teha enam sama tööd, mida nende vanemad – nad tahavad liikuda huvitavamatele ametitele, mis toodavad tööandjale suuremat lisandväärtust, kuid on ka kõrgemini tasustatud; 5.3. viimaste aastate andmed näitavad, et palgaootus kasvab keskmisest palgast kiiremini: töötajate netotöötasu ootus kasvas 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 7%.

1. Kui eeldame, et palgaootused kasvavad järgmise kümne aasta lõikes keskmiselt samuti 5% aastas, on töötajate netopalgaootus seega 2028. aastal umbes 2600 eurot.

2. Lõhe reaalse teenitava palga ja palgaootuste vahel jääb tänasega sarnasele tasemele juhul, kui töötajate palgaootus ei ületa järgmise kümne aasta jooksul keskmiselt 3% piiri, mis on aga vähetõenäoline.

KUUM

ENIMLOETUD

VIIMASED

Prev Next