Menu

Korruptsioon ja pettused on Eestis laialt levinud

Pixabay

EY poolt läbi viidud pettuseriskide uuring kinnitab, et 41 protsenti siinsetest juhtidest peab korruptiivset käitumist Eestis laialt levinuks. Viimase kahe aasta jooksul on koguni igas kolmandas organisatsioonis esinenud pettuse või varguse juhtumeid. Kõige levinumateks probleemideks on omastamine, vargus, teatud tehingupartnerite soosimine ja andmetega manipuleerimine.

EY pettuste uurimise meeskonna juhi Jaan Riima sõnul on varasemaga võrreldes suurenenud pettuste ja korruptsioonijuhtumite avastamine. “Pettuste avastamine on positiivne märk probleemidega tegelemisest. Samas ei ole korruptiivne käitumine kuskile kadunud ja selle väljajuurimiseks tuleb veelgi enam panna rõhku ennetustegevusele,” kinnitas Riima. Enam kui pooled viimase kahe aasta jooksul avastatud juhtumitest olid seotud varguse või raha välja kantimisega. “Kui avastatud pettusega seoses tuvastati varaline kahju, siis ligi kolmandikul juhtudest oli see üle 50 000 euro,” lisas Riima uuringutulemustele toetudes.

Pettustega kokku puutunud ettevõtete kõrge arv näitab, et Eesti organisatsioonides ei kasutata ennetustööks piisavalt tõhusaid meetmeid. Riima sõnul viitab pettuste juhuslik või ka politsei poolt avastamine, et ennetavate meetmete arendamisel on kasutamata võimalusi. “Üheks alarakendatud tõhusaks pettuste avastamise meetodiks on näiteks vihjeliin, sest just vihje abil on viimase kahe aasta jooksul avastatud pea iga kolmas pettusejuhtum,” ütles Riima.

Samuti selgub uuringust, et võrreldes varasemaga teadvustatakse korruptsiooni oluliselt rohkem ka erasektoris valitseva probleemina. Vaid 13% uuringus osalenud juhtidest leiab, et tegemist on üksnes avalikus sektoris esineva nähtusega, mis ei laiene erasektorile. Eelmisel aastal oli vastav näitaja koguni 24%. Samas on juhtide sõnul ootused avaliku sektori organisatsioonidele korruptsiooni ennetavate nõuete kehtestamiseks jätkuvalt kõrgemad.

Uuringus osalenud juhtide hinnangul aitaks Eestis korruptsiooni vähendada senisest jõulisem teadlikkuse tõstmine ning juhtumite avalikustamine. Jaan Riima sõnul on selles oluline roll täita ka organisatsioonidel endil. “Kui on kahtlused, et organisatsioonis on midagi valesti, siis lühinägelik oleks võimalikku probleemi ignoreerida. Kui endal puudub võimekus varjatud riskide tuvastamiseks, siis on mõistlik kutsuda appi oma ala spetsialistid, kes vaatavad probleemse protsessi või projekti üle ning teevad vajadusel sihitud auditi või erikontrolli. Pettuste varajane avastamine on kordades odavam, kui hilisem tagajärgedega tegelemine.“

KUUM

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED

Prev Next