Menu

Haldusreformi lollusi ei saa seletada vaba tahtega

Andres Herkel FOTO: Facebook

Kui peaminister Rataselt küsiti ajaloolise Lääne maakonna kohitsemise ehk Lihula ja Hanila Pärnumaa alla saatmise kohta, oli tal vastus varnast võtta: aga volikogud ise ju tahtsid! Kas haldusreformi mõistlik korraldamine ja volikogude vabatahtlikud otsused on tõesti vastanduvad väärtused ning meil tuleb eelistada kohalikku demokraatiat ka siis, kui otsused on silmnähtavalt kentsakad?

Väidan, et selline küsimuseasetus sisaldab mitut vale-eeldust ja mõtlemisviga. Peamine vale-eeldus on see, et kohalike volikogude otsuseid on juhtinud vaba tahe. Ei, pigem on seda teinud piits ja präänik ehk instrumendid, mida valitsus on kasutanud väga halvasti – umbes nagu kirvest sääse peletamiseks. Piitsaks on olnud ühinemispiirkondades nõutav 5000 elaniku miinimumnõue ning präänikuks vabatahtliku ühinemise puhul jagatav raha.

Reformierakonna juhtimisel tehti 5000 elaniku kriteeriumist dogma ning maakonna- ja kihelkonnapiire arvestavad ajaloolised ja geograafilised tõsiasjad heideti kõrvale. Selline lähenemine on omane bolševikele, mitte mõistlikku halduskorraldust toetavale valitsusele.

Rääkida sel puhul kohalike volikogude vabast tahtest on pehmelt öeldes kohatu ning uus peaminister ei peaks siin käituma justkui oleks ta Taavi Rõivase kaksikvend. Jah, suuremate omavalitsuste saavutamine on mõistlik eesmärk, kuid kõikjal ei ole see lihtsalt võimalik. Või kui on, siis lähevad kaotsi palju olulisemad väärtused.

Läänemaa nudimine on vast kõige drastilisem näide. Kahest Läänemaa vallast (Lihula ja Hanila) ning kahest Pärnumaa vallast (Koonga ja Varbla) tuleb kokku 5602 elanikuga Lääneranna vald, mis suundub täiega Pärnumaale.

Aga näiteid on veel. Võrumaal läksid Misso ja Mõniste Rõuge ühinemispiirkonda, ehkki ajaloolise Rõuge kihelkonnaga pole nad seotud olnud ega tõmbu sinna ka nüüd. Seda mitmepoolset sundabielu, mis lõpuks nimetati Haanjamaaks, lükkas takka üksijäämise ja karistada saamise hirm. Misso kuulunuks ajalooliselt Vastseliina kihelkonda, aga vähene asustus ei lubanuks neil isegi veel mõnd naabrit kaasa kutsudes küündida 5000 elaniku ligi. Ometi olnuks just nii võimalik taastada enam-vähem kunagise Vastseliina kihelkonna piirid.

Selgitada niisuguseid nuriotsuseid volikogude tahtega pole õige, sest ükski volikogu ise pole endale 5000 elaniku nõuet kehtestanud. Omavalitsused võiksid ka suuremad olla, nagu Saaremaa, mis hõlmab kultuurilis-geograafilist tervikut kandvat ala. Selle asemel näeme me aga mitut õnnetut kohta kaardil, kus valitsusepoolne käteväänamine on sünnitanud kunstliku koosluse.

Minimaalne, mida uus valitsus nüüd teha saab, on leppida erandina vähem kui 5000, üksikutel juhtudel ehk isegi vähem kui 3000 elanikuga valdadega, kui liitumispiirkondade loogika ja ajaloolis-kultuuriline põhi selleks piisava aluse annab.

Volikogud, mis on oma otsuse juba teinud, on seda teinud ja nende tagasipööramine eeldaks väga tugevat tahet ja põhjendust. Küll aga tuleks ära unustada väide, et kõike tehti suure demokraatia ja kohalike inimeste entusiasmiga.

  1. UUDISED
  2. Viimased
  3. ARVAMUS

EESTI UUDISED

Vallapiiride muutmine ja külade üleandmine pole Eestis midagi uut. Külaelanike pöördumisele allkirjade kogumine on seejuures selle pika protsessi kõige esimene etapp. Sellele järgneb rida toiminguid nagu küsitluse läbiviimine ja muudatuste tegemine valdade eelarves. Külaelanike arvamuse väljaselgitamiseks on olemas eraldi määrus. Küsitlus peab selle järgi toimuma v...

Mäng küladega

28-02-2017

(Võru maavanem Andres Kõivu kõne kolmapäeval, 22. veebruaril Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusel Kandles.) Austatud külalised! 99 aastat tagasi loeti Eestimaa linnades ette Maapäeva vanematekogu koostatud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Muu hulgas ütles see järgmist: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma ...

Täna tähistame Eesti riigi 99. sünnipäeva

1 kommentaar23-02-2017

Selline dialoog leidis aset ligemale pool sajandit tagasi valminud romantilises filmis „Viimne reliikvia”. Analoogset dialoogi võib kuulda kõigis Eestimaa maavalitsustes, millest suurimas, Harju maavalitsuses töötab 66 ja väikseimas, Hiiu maavalitsuses 17 inimest. Kokku töötab viieteistkümnes maavalitsuses 485 inimest, kes kõik teavad, et uuest aastast nende praegun...

Mis meist saab? Ei tea!

23-02-2017

Nädalavahetusel oli ilma igale maitsele. Laupäeval kuldas päike Tamula Kuldkalakõsõ püüdjaid, kuid tugev tuul puges püüdjate riiete alla. Pühapäeva hommikul oli Võrus kraad sooja, sadas vihma, kuid Haanjas näitas suusakeskuse termomeeter null kraadi ja tuiskas kergelt. Haanjas toimusid tänavuse Tartu maratoni teate- ja avatud raja sõidud. Juba teist korda. Lund mõõ...

Ilmast ja ilmataadist saab rääkida 365 päeva aastas ja kas või mitu korda päevas

21-02-2017

Reformi- ja Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastasid Võrumaad eile ja üleeile. Peale nende ministrid ja eksministrid. Fraktsioonide juhid toonitasid, et on võtnud eesmärgiks külastada erinevaid Eestimaa paiku, et kohtuda inimestega silmast silma ja selgitada, kui oluline on nende erakondi toetada. Keskfraktsioon sai muidugi lisada, et nemad toovad Võrumaale peami...

Eile ja üleeile katsid poliitikud, ministrid ja eksministrid vaibana Võrumaa

18-02-2017

Eesti Päevaleht avalikustas statistikaameti 2015. aasta andmed, et 29 200 15–29aastast noort ehk 12,5 protsenti sellest vanusegrupist ei õpi ega tööta, nendest kolmandik olid töötud ja ülejäänud statistiliselt mitteaktiivsed. Uskumatu, pigem sooviks siiralt, et praegusel juhul oleks tõsi ütlus: „Väike vale, suur vale, statistika!” Probleemi taga võib olla depressio...

Ligi 30 000 noort on kadunud – ei õpi, ei tööta? President ei taha residentsi? Eestlane ei taha oma ilusat loodust, pu…

16-02-2017

Täna on sõbrapäev. Head sõbrapäeva! Inglise kirjanik Katherine  Mansfield on öelnud, et on alati olnud arvamusel, et sõpruse suur privileeg, kergendus ja lohutus on see, et pole vaja midagi seletada. Homme algab kolme kuu pikkune seletamise, põhjendamise-argumenteerimise aeg, millised omavalitsused omavahel sobivad, mis on ikka see õige liitunud omavalitsuse õige n...

Sõpruse ja seletamise aeg 15. veebruarist 15. maini

14-02-2017

EHE-märgisega tunnustatakse maapiirkondades pakutavaid heatasemelisi elamust pakkuvaid turismitooteid ja -teenuseid, mis lähtuvad rahvusvahelistest ökoturismi põhimõtetest ning aitavad tutvustada Eesti rikkalikku loodus- ja kultuuripärandit. EHE kvaliteedimärgise pälvis sepp ja Sepa talu peremees Peeter Reemann. Sepa talu sepikoda asub Võrumaal Rõuge lähedal Tilgu ...

JUHTKIRI Peeter Reemann on kirvesepp ja EHE-märgise omanik

11-02-2017

Ilm puudutab meid kõiki, viibigu me parasjagu mistahes maailma paigas. Eestis on kaua oodatud talv käes, õues on pakaselised miinuskraadid ja isegi lumekirme katab maapinda. Käes on veebruarikuu ja tegelikult ollakse juba pigem kevadeootuses ning arvatakse, et kui ei tulnud talve jõuluks, miks teda siis sõbrapäevaks tarvis. Ka jaanuarikuu, kus Eesti keskmine õhutem...

JUHTKIRI Ilmast sõltub ja ei sõltu

09-02-2017

Põllumehed peaksid eraldatud toetusraha kasutama püsivamate lahenduste leidmiseks, ennekõike suurema lisandväärtusega toodete arendamiseks, rõhutas maaeluminister  Põlvamaa põllumeeste liidu esindajatele reede pärastlõunal Himmastes. Kohtumisel olid peateemana kõne all olukord põllumajandussektoris ja 2017. aastal põllumeestele makstavad toetused. Euroopa Komisjon ...

JUHTKIRI Põllumehed peavad miljoneid targalt kasutama

07-02-2017

Tartu rahu aastapäeval ütles president Kersti Kaljulaid: „Rahu tuleb kaitsta ja kinnistada iga päev.” Tartu rahu aastapäeval tulistati Tallinna südames inimest. Tartu rahu aastapäeva nädalat on nimetatud ka rahanädalaks, mis tegi inimesed rahu asemel rahutuks. Toimetusse helistas meie lugeja Tallinnast Mõigust ja ütles, et tahtmine on minna Kadriorgu meelsust aval...

Tartu rahu aastapäeva nädal ei olnud rahulik

04-02-2017

Soovitus jäi sel nädalal pelgalt soovituseks, sest vist mitte kunagi pole räägitud rahast nii palju nagu sellel nädalal. Otsa tegid lahti raadiojaamad, kui andsid teada, et EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) leidis „oma” vahenditest 152 000 eurot, et tasuda ekspresidendi eest Ermamaale esitatud tagasinõude eest. EASil omavahendeid ei ole, on maksumaksja raha. ...

Parim soovitus seoses rahaga on sellest mitte rääkida

02-02-2017

Möödunud aasta 6. augustil Värskas toimunud 23. Seto Kuningriigi päeval ei osanud vist keegi arvata, et järgmist kuningriigi päeva (5. augustil Luhamaal) ei olegi kusagil pidada, sest Misso vald (koos Luhamaaga) liitus Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vallaga viisikvallaks, mis tähendab, et Luhamaa nulgast Lütä külast Mõniste valla Saru külani on Haanjamaa (Rõuge) v...

Kas killustunud kuningriigist saab nüüd asja?

31-01-2017

Haldusreformi lugu, Raul Rebane: „Asi on õige siis, kui suudad oma loo rääkida nii, et naabervalla mees oleks kade.”.Loo põhiline mõttemõjutus on käimasoleva haldusreformi edukuse võtmeküsimus. Haldusreformi edukuse mõõdupuuks ei ole mitte elanike arv tulevastes omavalitsustes ega ebamäärane ja mitmeti tõlgendatav haldusvõimekus, vaid just see, kas uued tekkinud val...

Ilma oma loota pole tugevat valda

1 kommentaar28-01-2017

Aasta alguses läkitasid setod riigi- ja maakonnajuhtide aadressil mitmeid kirju, mis andsid märku, et midagi siiski saab kokku leppida. Kõigepealt läkitati pealinna ja Võru maavalitsuse poole 217 allkirjaga kiri. Võru ja Põlva maavalitsus kuulutasid välja praegu käimas oleva rahvaküsitluse. Siis läks pealinna ja maakonnakeskuste poole teele 70 allkirjaga kiri. Mõned...

Eestimaa valdade arv langes alla maagilise saja

28-01-2017

Täna hakkavad setud ennast sund- või mittesundliitma, kuigi tulemusel pole juriidilisttähtsust. 21. sajand. Demokraatia!? Tule taevas appi! Valimised lõpevad pühapäeval, 29. jaanuaril, kuid juriidilist tähtsust neil ei ole. Tehtud! Olla või mitte olla demokraatlik riik?

Minna või mitte minna valima, sellest ei olene setukestel juriidiliselt midagi

26-01-2017

ENIMLOETUD

Prev Next