Menu

JUHTKIRI Ilmast sõltub ja ei sõltu

Ilm puudutab meid kõiki, viibigu me parasjagu mistahes maailma paigas. Eestis on kaua oodatud talv käes, õues on pakaselised miinuskraadid ja isegi lumekirme katab maapinda.

Käes on veebruarikuu ja tegelikult ollakse juba pigem kevadeootuses ning arvatakse, et kui ei tulnud talve jõuluks, miks teda siis sõbrapäevaks tarvis. Ka jaanuarikuu, kus Eesti keskmine õhutemperatuur oli -2,1 kraadi, mis oli 1,4 kraadi normist kõrgem, andis kevadeootusele lootust juurde. Jaanuarikuu õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti aasta esimesel päeval seitse soojakraadi ja miinimumiks seitsmendal kuupäeval 25 külmakraadi. Tõsi, Eesti keskmisena oli jaanuarikuus päikesepaistet 25 tundi, mis on kõigest 82 protsenti normist. Ehk ka vähene päike utsitab rahvast kuldsele kevadeootusele. Aegade madalaim õhutemperatuur on mõõdetud 1940. aasta jaanuarikuus – 43 ja pool külmakraadi Jõgeval. Kõige soojema päeva tiitel püsib Võru käes. 1992. aasta augustis mõõdeti Võrus 35,6 soojakraadi.

Kui otsida soojemaid maailma nurki, siis täna keskpäevaks ennustas ilmateenistus Canberrasse 33 ja Havannasse 30 soojakraadi. Palju maha ei jää ka Rio de Janeiro 26 soojakraadiga. Jahedama ilma lembestele sobivad Riia, St Peterburg, Moskva ja Helsinki.

Eelmise aasta 8. veebruari keskpäeval oli ilmateenistuse andmetel Võrus 2,1 soojakraadi, eile keskpäeval oli Võrus 11,8 külmakraadi. Varahommikul oli külmakraade veidi rohkem kui 20. Varahommikusest ilmast sõltub palju. Kuigi külmapühad koolis on muutunud müüdiks, annavad krõbedad külmakraadid siiski veel mõnedes peredes lootust kojujäämiseks. Kui aastaid tagasi sõltus kooliminek ilmast, siis praegu oleneb laste kooliminek transpordist. Külma ilma tõttu tohib koolist puududa vaid siis, kui õpilane elab koolist kaugemal kui kolm kilomeetrit ning tema transport kooli ja tagasi ei ole korraldatud. Kui lapsevanema auto hommikul külmakraadide tõttu ei käivitu, siis on see piisav põhjus mitte kooli minna. Kui aga väljas paugub kolmekümnekraadine pakane, ei ole ilmal piisavat võimu kojujäämise tagamiseks.

Transport on praegu märgilise tähendusega, eriti külmade ilmadega. Nädala alguses oli juhus, kus Põlvas oli GoBusi bussijuht nõus sõidugraafikus mööndusi tegema, et oma õigest peatusest kogemata möödasõitnud esimese klassi laps turvaliselt koju saaks. Mõelda võib ju nii- ja teisipidi, kuid viimane sõna jääb ikkagi ilmale. Kui oleks olnud 40 külmakraadi, siis oleks transpordis ilmselgelt palju tõrkeid ja inimesel ei oleks siin enam midagi sekka öelda ega plaanida.

ENIMLOETUD

VIIMASED