Menu

Lihavõtted, munapühad, ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad … künnipäev

Heal asjal mitu nime ja tähendust. Jeesus Kristus tõusis surnuist üles. Tänavu langeb aga suur reede kokku künnipäevaga.

Pikki sajandeid eelnes lihavõttele karnevalide periood, paast ja vaikne nädal. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima.

Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus ning seetõttu ka kindel algus ja lõpp. Kuna algus sattus olulisele kriitilisele päevale, siis tähendas see ühtaegu tervise, elujõu ja õnne loomist endale ja karjale. Kiige püstitamine oli noormeeste ülesanne, 19. sajandil toodi selle tasuks kiigeseppadele kindaid ja võid, kindlasti aga ka mune. Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus, mille juurde kuulusid laulmine, mängud, jõukatsumine, tantsud.

Laialt levinud uskumuse kohaselt on see päev, mil päike varahommikul tõustes taevas tantsib. Seda on mindud välja vaatama, mõnikord tõustud mäe otsa või ronitud pööningule. Kes päikese kiikumist ei vaata, selle saab näiteks Inglismaal levinud uskumuse järgi kurat oma võimusesse. Päikesel on otsitud ja nähtud mitmesuguseid endelise tähendusega kujundeid. Inglismaal on nähtud lammast või ka lippu.

Teise laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks, otsekui oleks sinna suhkrut pandud. Mõnel pool viskavatki lapsed suhkrut näiteks kaevu või allikasse.
Homme on künnipäev. Sel nädalal võis igal pool põldudel näha mehi, traktoreid ja kajakaid. 38. kevadet põllul olev talunik Matti Kõivik ütles, et kui ilmataat lubab, siis on ta kohe külvikuga põllul.

Rõõmsaid kevadpühi!

ENIMLOETUD

VIIMASED