Menu

Riigikogulane vastab valitsuse ja ministrite kohta

Tallinn FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

KÜSIMUS–VASTUS • Möödunud aasta detsembrikuu alguses võttis valitsus vastu esimese 100 päeva tööplaani, mis peaks täidetud saama 3. märtsiks. Valitsusliidu neli üldeesmärki on: Eesti rahvaarvu suurendamine; ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine; Eesti väljaviimine majandusseisakust ning riikliku julgeoleku hoidmine ja tugevdamine. Kokku on 100 päeva programmi kirja pandud 101 ülesannet.

Kuigi 3. märtsini on veel mõni nädal aega, võib juba mingeid kokkuvõtteid siiski teha. Küsisimegi seda riigikogulastelt: valitsus on ametis olnud sadakond päeva. Millise hinde te selle aja tegemistele annate? Millist ministrit tahaksite eriti kiita?

Vastused on toodud saabumise järjekorras.

Heimar Lenk (Keskerakond): Ratase valitsus on minu meelest oma asjadega üsna hästi toime tulnud. Eriti kui vaadata Keskerakonna valimisplatvormist lähtuvaid eesmärke. Astmelise tulumaksuga on alustatud, tasuta transporti on loota ka Tallinnast kaugematesse paikadesse, haridus areneb, kodakondsusküsimus on üleval ja omandireformi tehtud ülekohtu sundüürnikele heastamise küsimus on ka päevakorras. Seega liigutakse õiges suunas. Küll teeb muret teiste erakondade haldusalas toimuv. Sotside juht Ossinovski tegeleb alkoholireklaami ja poodidesse vaheseinte ehitamisega. Minu meelest on see mitte kõige aktuaalsem küsimus. Meie joomistase on langenud üheksale liitrile aastas, see pole enam katastroofiline. Küll elab katastroofi ootuses meie tervishoid, millele minister üldse pole tähelepanu osutanud. Mõistan teda, sest tervishoiu korraldamisega ta ei saagi hakkama saada, viinaninadega tegelemine on hoopis lihtsam. Millega tegeleb minister Tsahkna? Sellest ei saa ma üleüldse aru. Kaia Iva pensionide muutmise kava on äärmiselt segane. Mikser pole ka midagi teinud. Kõige tegusam minister on siiani olnud Mihhail Korb. Teda kuulates mõistad, et inimene on endale asja selgeks teinud ja näeb Eesti tulevikku rohkem kui poole sajandi peale ette.     

Meelis Mälberg (Reformierakond): Valitsuses on päris palju ministreid, kes varem seda ametit pidanud pole. Võib-olla on sellega seletatav mõningane rabedus ja rapsimine. Päris mitu algatust on olnud arusaamatud. Küll aga võiks eraldi esile tõsta keskkonnaminister Marko Pomerantsi. Ta on suutnud säilitada metsaseaduse ümber tõusnud kirgedes mõistuspärase lähenemise. Ka maa-eluminister Tarmo Tamm on hästi hakkama saanud ja ministeeriumis töörahu taastanud.

Toomas Paur (Keskerakond): Keskerakonna juhitavale valitsusele annan valitsuse senimaani tehtut arvestades kindlasti hindeks viie, viie punkti skaalas. Maksimumhinde on tinginud see, et valitsus on väga jõuliselt ja targalt hakanud oma lubadusi kohe ellu viima. Riiki juhtima ei mindud mitte lihtsalt endale soojade kohtade saamise pärast, vaid reaalselt Eesti inimeste eest seismiseks, Eestis senimaani tehtud vigade parandamiseks ja et muuta meie riik selliseks, millest oleme kogu aeg unistanud.

Ei saa eitada, et praegust valitsust jälgitakse ülima tähelepanuga, inimestel on võimu muutumisega seoses üleval väga suured ootused. Seega peab valitsus väga täpselt jälgima, mida ta teeb ja kuidas kavandatud eesmärke reaalselt saavutab. Peale selle ei ole ju praegune Eesti üldse sellises seisus, kus lihtsalt peenhäälestades mugavalt valitsuses ära oldud saab. Praegu on vaja teha reaalseid tegusid ja tõestada nii endale kui ka kõigile teistele, et valitsusvastutust suudetakse kanda ning et valitsuse juhtohjade andmine Keskerakonna kätte on ennast õigustanud.

Esimesed sadakond päeva on näidanud, et valitsus on asunud tegelema kõigi nende probleemidega, mis on endale eesmärgiks seatud ja mis Eestis kiiret lahendust vajavad. Oluline on rõhutada, et murekohtadega tegelemist on alustatud järk-järgult ja arukalt, mitte mindud mõttetult rapsima. Kohtades, kus kiired muudatused vajalikud ja võimalikud, on kiireid samme ka astutud (näiteks osade maksude muutmised). Teisalt seal, kus probleemid ja lahendused vajavad sügavamat analüüsi, liigutakse ka pisut aeglasemas tempos (näiteks piirikaubandus, alkoholipoliitika, tasuta ühistransport). Midagi ei jäeta tegemata, kõiki probleeme lahendatakse, kuid seda kõike tehakse läbikaalutletult ja mõistuslikult.

Tähtis on ka see, et praegune valitsus ei ole populistlik valitsus. Ei taotleta inimeste hetkelist heakskiitu ja ei tegeleta lihtsalt tugeva avaliku arvamustoe saamiseks arulageda rabistamisega. Populism on jäetud kõrvale, mängitakse üksnes sellele, et valitsuse teod ja saavutatud tulemused peavad kõnelema enda eest. Ja just see on suund ja suhtumine, mida me kõik vajame.

Eriti sooviksin esile tõsta peaminister Jüri Ratast. Tema puhul on tegemist tõesti õnnestunud valikuga valitsusjuhi kohale. Ta on suutnud viia inimväärikust austavat Eestit ülesehitavad ideed lõpuks valitsuspoliitikasse ja panna valitsuse ühise meeskonnana efektiivselt nende ideede eest ka seisma.

Jüri Ratasele on konkurendid ette heitnud, justkui ta poleks piisavalt karismaatiline juht ning on kuidagi liigselt tagasihoidlik. Tegelikult on nii, et õige liider ja juht ei peagi esiplaanile trügima. Liidri roll on käivitada oma meeskond tööle, motiveerida oma meeskonda edu saavutama ja anda meeskonna liikmetele, konkreetse ala peal edusammude saavutajatele võimalus esile tõusta ja särada. Täpselt nii Jüri Ratas on ka käitunud: ta on suutnud valitsuse panna ühise meeskonnana väga efektiivselt tööle, ta on kontsentreerunud sisulisele tööle, mitte enda tõstmisele avaliku tähelepanu keskmesse.

Peaminister Jüri Ratase kiituseks tuleb siinkohal veel öelda, et ta ei rapsi huupi, ei aja taga mingeid kiireid supersaavutusi. Ta lahendab Eesti ees seisvaid probleeme mõistusega ja pragmaatiliselt sellisel viisil, kuidas need on lahendatavad. Jüri Ratas mõistab suurepäraselt praeguse Eesti sotsiaalmajandusliku olukorra tegelikku keerukust ja teab, et probleeme on võimalik lahendada süsteemse töö ja järjekindlusega. Kiireid imelahendusi ei ole olemas ning nende imelahenduste otsimisele ja elluviimisele ei ole tegelikult mõistlik aega kulutada. Kiireid imesid lubavad sageli inimesed, kes tegelikult ei saa reaalsest maailmast aru või soovivad üksnes endale kiiret tuntust. Jüri Ratas on asjalik tegija, kes on asetanud ennast oma riigi ja rahva teenimisele ning soovib süsteemse ja targa tööga tulemusi saada.

Kokkuvõtteks on oluline rõhutada, et Eestil on vedanud nii valitsuse kui ka peaministriga. Me oleme praegu valitsusjuhtimise mõistes väga hoolivates kätes. Tegemist on juhtimisega, mis viib Eesti kindlasti headele tulemustele. Elame valitsusele kaasa ja hoiame meie ministritele pöialt!

Arno Sild (EKRE): Valitsuse ametisoleku 100 päeva kohta põhjapanevaid järeldusi teha on veel vara. Olulisem on vaadata, missuguse suuna uus valitsus võtab ja mida peetakse prioriteetideks. Küsitluse põhjal on peaministrile antud kõrge hinnang – seda peaks võtma kui avanssi. Ei ole asutud lahendama erisuste mõju naabritega kütuse- ja alkoholiaktsiisides, ei arvestata praktikute ja ekspertide argumentidega Rail Balticu ehitusel jm. Tuleb vastu seista hiilivale venestamise poliitikale, olgu see siis tants hallide passide ümber, vene õppekeelele tagasipöördumine koolides, vene keele õpetamise nõuded lasteaedades. On ju selge, et taoliste ettevõtmiste eesmärgiks on Keskerakonna enda segases sisepoliitikas parandada oma mainet ja positsiooni seoses lähenevate omavalitsuste valimistega. Ei tahaks kiita selle lühikese tööperioodi eest ühtegi ministrit eraldi, aga head meelt teeb tõik, et valitsus on pööranud rohkem tähelepanu põllumajandusele ja maaelule. Nii üleminekutoetuste taastamine kui ka muutunud suhtumine maaellu tervikuna teeb rõõmu ja annab lootust maarahva elujärje paranemisele. Mis puudutab majanduse käivitamist ja maksupoliitikat, siis tundub, et siin on rõhuasetus rohkem olemasoleva ümberjagamisele, mitte niivõrd uue juurdeloomisele.

Uno Kaskpeit (EKRE): Kuna olen opositsioonis, siis ei näe põhjust kedagi eriti kiita. Üks asi, mis väärib ära märkimist, on top-upid põllumajanduses, kõik ülejäänu keerleb ringi, ja paistab nagu valitsuse vahetus toimus puhtalt vahetuse pärast. Midagi ei ole suurt muutunud. Kui uut venestamist ei tule ja ka immigratsioon saadaks kontrolli alla, võiks anda kolme miinuse, aga kui ei, siis tuleb koolipoisihinne kaks. Lõpuni pole selge, millises suunas tahetakse liikuda! Majanduse kohta on vara hinnangut anda, pigem midagi head esimesed sammud ei tõota. Haldusreformi ja Rail Balticu negatiivsed mõjud on veel ees. Üllatav on selle asja juures see, et erakond, kes enne valitsusse saamist oli mõlema projekti vastu, kiidab nüüd mõlemat ettevõtmist taevani. Riigi kaitsevõime suurendamine liigub samuti teosammul. Päevakorda on kerkinud sisekaitseakadeemia viimine Narva. Valitsuse otsusest sõltub, kas meie siseturvalisus hakkab liikuma allamäge või leitakse kõiki osapooli rahuldav lahendus, mis ei halvendaks Eesti sisejulgeolekut.

Kalvi Kõva (SDE): Aeg läheb tõesti kiiresti, uue valitsuse esimesed 100 päeva on juba möödas ja nagu ka kõige suuremad oponendid või skeptikud nüüd näevad – Eestiga on kõik korras, ei ole siin mingit pööret vales suunas või kurvist välja. Valitsuse rool on meil kindlalt hoitud, rääkigu opositsiooni kukkunud ning kõiki ja kõike kritiseeriv Reformierakond, mida tahab. See valitsus teeb suuri asju, olgu selleks maksureform, mis jätab ligi 80 protsendile töötajatest rohkem raha kätte või hariduse rahastamise tõus kümnendiku võrra või pensionireform, mis ei lase praegusel palgalõhel muutuda tuleviku pensionilõheks või lastetoetuste kasv või koolikohustuse piiri tõus, sest ainult põhiharidusega ei saa enam hakkama või alkoholi reklaamipoliitika muudatused või laste huvitegevuse lisatoetus jne. See kõik on vajalik, õige ja töötav poliitika, mille eesmärgiks on hooliv, avatud ja uuenduslik Eesti.

Kui ennast korraks koolmeistriks mõelda või lähtuda sellest, et valitsuse kui täitevvõimu tööandja on seadusandja ehk riigikogu, siis paneksin uue valitsuse alguskuude hindeks tugeva nelja ehk ülikooli mõistes B.

See valitsus töötab meeskonnana, kus ministrid ei aja igaüks oma asja, vaid kõik 15 näevad end osana suurest pildist. Arvan, et see on toonud valitsusse positiivse õhkkonna, kus ministrid – sõltumata erakondlikust kuuluvusest – saavad tõepoolest omavahel rahulikult arutada ükskõik kui keerulisi teemasid ning neid ühendab soov jõuda parima lahenduseni.

Anneli Ott (Keskerakond): Tuleb tunnistada, et sada päeva on möödunud välgukiirusel ja tehtud on selle lühikese ajaga väga palju. Ma arvan, et võib julgelt öelda, et poliitika ja valitsus on sisuliselt muutunud, mitte pole asendunud inimesed ja sisu samaks jäänud. Ülekohtune on üksikult ministreid kiita, sest heade algatustega on tulnud välja nii mõnigi. Maaeluminister Tarmo Tammest peavad lugu põllumehed, kuna valitsus on võtnud eesmärgiks põllumajanduse toetamise võimalikult tugevalt. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson on tulnud välja mitme algatusega, millest enim tähelepanu on seni saanud kindlasti tasuta ühistransport maapiirkondades. Haridusminister Mailis Repsi eestvedamisel on tõstetud õpetajate palka ja haridusteemad on võetud Eestis taas fookusesse. Eraldi tähelepanu pööraksin aga riigihaldusministrile Mihhail Korbile ja muidugi peaminister Jüri Ratasele. Varem puudus haldusreformil sisu,kuid praeguseks on valitsus seadnud prioriteediks anda haldusreformile ka omavalitsuse ülesannete ja rahastuse kava, mitte ei tegeleta vaid piiride muutmisega. Maavalitsuste ülesannete täitmiseks muudetakse riigireformi raames kogu senist aegunud struktuuri. Ambitsioonikas plaan on riigireformi raames viia Tallinnast välja ligi 1000 avaliku sektori töökohta. Jüri Ratase puhul väärib tunnustust tema tohutu energia ja pühendumus oma tööle. Mitte ilmaasjata ei ole peaministri reiting ka pärast keerulisi ja raskeid otsuseid suurem, kui see eelmisel peaministril kogu ametiaja jooksul olnud on.

Inara Luigas (SDE): Pole vist saladus, et selle sadakonna päevaga, mil uus valitsus on ametis olnud, on toimunud palju muutusi. Jah, on tõsi, et koalitsiooni koostöö algus pole olnud konarusteta. Tunnistagem aga, et toimumas on muudatused, mida Reformierakonnaga koalitsioonidel polnud kavaski teha. Kõige suuremat rõõmu valmistavad minister Urve Palo tegevusplaanid, millega reaalselt asutakse tegema erisusi ka Tallinnast kaugemates piirkondades tegutsevatele ettevõtjatele. Meetmed on tegemisel, kuid läbinud juba ka esimesed presentatsioonid. See on suur samm Eesti edasiarenguks. Eesti on nii väike, seega riigile kalliks minevat ääremaastumist ei tohi olla. Kiidan minister Jevgeni Ossinovskit. Ta saab küll kõvasti nahutada oma piirangute kehtestamisega alkoholi- ja tubakasektoris, kuid kui me rahva tervise kaitsest ei räägi ja midagi ei tee, siis milleks meile need paberitel olevad head majandusnäitajad. Teadagi, pole kerge rinda pista alkoholi- ja reklaamisektoriga. Peale heade asjade nimetan peretoetuste muudatused, paindlikkus haridusreformis, arengud regionaalpoliitikas, töökohtade Tallinnast maale suunamine. Olen rõõmus, et Eestile antakse uus hingus.

Monika Haukanõmm (Vabaerakond): Sel kolmapäeval küsisime just peaministrilt riigikogu infotunnis, miks ei ole senise saja päeva jooksul arvestatud opositsiooni ettepanekutega, nagu valitsus ametisse astudes lubas.

Praegu kiitust ei jaga, aga loodame, et see aeg tuleb. Nii kiitmise aeg kui ka see aeg, kui valitsus arvestab opositsiooni tehtud ettepanekutegagi.

ENIMLOETUD

VIIMASED