Menu

Anatoli Põder, 100 aastat

Anatoli Põder. Foto: ERAKOGU

Mälestusi minu isast

Veel 1999. aastal võis kuulda Vikerraadio „Mnemoturniiri” või Kuku raadio „Tarkade klubi” saates lauset „Küsib Anatoli Põder Võrust”. Kui mõlemad saated töötasid paralleelselt, saatis isa 20 küsimust kuus Tallinna poole. 1998. aasta 22. augusti seisuga oli tol aastal eetris kõlanud juba 684 küsimust ning 21 aasta jooksul toimetustele kokku saadetud 2311 küsimust. Isa oli Võrus tuntud mees, sest ta küsimusi oli eetris peaaegu igal pühapäeval ja laupäeval.

Isa alustas „Mnemoturniiris” osalemist 1977. aastal küsimusega: „Kes oli see kuningas, kelle rinnale oli tätoveeritud „Surm kuningale”?” Küsimusi leidis isa raamatutest, mida ta käis iga kuu laenutamas Võrumaa keskraamatukogust, kus direktor Inga Kuljus talle iga kord viis-kuus järjekordset teatmeteost välja otsis.

„Minu küsimusi on kõige rohkem küsitud. Mina tahan, et inimestel oleks saadet huvitav kuulata, sellepärast otsin rahvapäraseid küsimusi. Lähtun sellest, mis mulle endale huvitav tundub. Armastan lugeda populaarteaduslikke raamatuid ja kui ma midagi huvitavat leian, küsin kohe.”

Aga mälumäng ei olnud ainus isa huviala. Isa oli Eesti Rahva Muuseumi pikaajaline kirjasaatja. Ta on põhjalikult uurinud Friedebert Tuglase ja Heino Elleri sidemeid Võrumaaga. Elleri ema oli isa vanaema õde. (Nagu ma nüüd mõistan, olid Põdrad head lauljad. Oma vanaisast tean, et kui pärast linnavalitsuse sekretäriameti mahapanemist 1946. aastal ta oli saanud Petseris Peetri kirikus diakoni koha, siis tema tugeva tenoriga lauluhääl liigutas kõiki. Ka komponeeris ta paar laulu).

ENIMLOETUD

VIIMASED