Menu

Päästjate uued autod pidasid külmale ja rohketele väljakutsetele eeskujulikult vastu

Veebruari lõpus ja märtsi alguses tabas Eestit külmalaine, öine temperatuur langes kohati peaaegu 30 külmakraadini. Päästeameti varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades suureneb hüppeliselt ka tulekahjude hulk. Perioodil 26.02 – 4.03.2018 oli üle 400 väljakutse ja toimus enam kui 130 eluhoone põlengut.

Võrreldes keskmise talveperioodi nädalaga suurenes väljakutsete arv enam kui kaks korda.  Uued, eelmisel aastal Päästeametile hangitud autod ei ole seisma jäänud ega tõrkunud. Varasematel talvedel on olnud vanemate päästesõidukitega tehnilisi probleeme ning Päästeametil tuli teha autodele ümberehitustöid, et masinad külmakindlaks muuta.

Inimelude päästmiseks külastasid päästjad külmaperioodi jooksul üle Eesti sadu kodusid. Päästemeeskonnad patrullisid piirkondades, kus on suurem oht põlenguteks, sealhulgas kontrolliti ka mahajäetud hooneid. Koostöös kohalike omavalitsustega ja korteriühistutega jagati elanikele tuleohutusalaseid nõuandeid.

Kokku tehti ligi 2000 kodunõustamist, enamasti külastati kodusid õhtusel ajal. Kodusid, kus oli olukord äärmiselt tuleohtlik, tuvastati 260. Suuremad puudused olid seotud küttekollete ja elektrisüsteemidega. Oli kodusid, kus küttekolle või elektrisüsteem ise ehitatud, seinakontaktid olid juba kuumad, pikendusjuhtmed sulasid, soojamüürist kukkusid kivid välja või oli ahjul uks puudu. Käidi näiteks majapidamises, kus elas invaliidsuspuudega inimene, aga puudus elekter, ning elamu oli kütmata. Oli ka kodu, kus kogu maja keskküttesüsteem oli lõhki külmunud. Elanikud olid sunnitud kütma elektriliste kütteseadmetega. See aga tekitas ohtliku olukorra. Köögis oli temperatuur 6 kraadi, hoones elas 2 täiskasvanut ja 5 alaealist last.

Kodudest, kus olukord vajab kiiresti sekkumist, anti teada ka kohalikele omavalitsustele, et võimalusel kaasata need Päästeameti projekti „500 kodu tuleohutuks“, mida rahastab 1,5 miljoni euroga Siseministeerium.

Kuigi suitsuandur on kohustuslik juba enam kui kaheksa aastat, on ikka veel inimesi, kes ei ole suitsuandurit paigaldanud. Lisaks on sagenenud olukorrad, kus andur on liiga vana ja vajab väljavahetamist. Suitsuandur paigaldati seekordse aktsiooni käigus rohkem kui 230 kodus.

Päästjatele torkas ka silma, et on inimesi, kes neid oma majapidamisse lubada ei tahtnud – õuele lasti lahti koerad ja ühel juhul pistis majaperemees majast ise kiiruga joostes minema. Kodukülastusi ei pea kartma, sest päästjate eesmärk pole kedagi trahvida, vaid inimesi aidata ja õnnetusi ennetada.

Tänukiri

Kutsusin Päästeameti oma koju, kui ahi hakkas pärast siibri sulgemist suitsu sisse ajama. Sain väga asjatundlikke nõuandeid ja soovitusi. Kogu suhtlemine oli väga viisakas, mõistev ja sõbralik. Juhiti tähelepanu mitmele puudusele, mida ise ei olnud märganud. Olen tänulik Võru päästemeeskonna tasakaaluka, rahuliku suhtumise eest. Kutset tehes olin väga närvis, lausa paanikas. Nende lahkudes olin oma tasakaalu tagasi saanud ja ees ootas rahulik õhtu. Suurim tänu meestele, kes oma elu ja tervisega riskides teevad sellist rasket tööd.

Infot kodukülastuste kohta saab telefonilt 1524.

KUUM

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED

Prev Next