Menu

Mis iseloomustab kvaliteetset töökeskkonna riskianalüüsi?

Töökeskkonna riskianalüüs on dokument, mis aitab igas ettevõttes välja selgitada töökeskkonnast ja tööiseloomust tulenevad ohutegurid.

Ohuteguriteks töökohal loetakse seejuures kõike, mis võivad põhjustada töötaja haigestumist, sh kutsehaiguseid ning ka tööõnnetusi. Riskianalüüsi puudumine on üks peamiseid puudujääke ettevõtete dokumentatsioonis, kuigi ajaga on asi paranemas.

Samas esineb endiselt piisavalt tihti olukordi, kus analüüs on küll tehtud, ent sisulise poole pealt ei ole sellest väga palju kasu töökeskkonnas esinevate puuduse kõrvaldamisel või vajaduse korral hiljem tööandja õigusi kaitstes.

Riskianalüüsi vaadates tasub endalt küsida, kas selle põhjal on võimalik teha otsuseid, mis reaalselt töökeskkonda turvalisemaks muudavad. Tuleb veenduda, et kõiki olulisi valdkondi on analüüsitud, sest kasu on ainult sellisest riskianalüüsist, mis on korralikult koostatud. Millega on tutvutud ja milles olevat infot on kasutusele võetud.

Info, mis muudab riskianalüüsi kasulikuks

Kui nüüd riskianalüüsi dokument ette võtta, siis allpool on nimetatud, millistele küsimustele peaks sellest dokumenti lugedes vastused leidma.

Töökeskkonna ohutegurite leidmine – kas välja on selgitatud kõik ohud, olenemata sellest, kui vähetähtsad need võivad tunduda? Mida näevad ohuteguritena töötajad ise?

Ohud oleks vaja igal töökohal eraldi hinnata, kaasates vajaduse järgi ka töötajaid või ettevõtteväliseid spetsialiste.

Isikukaitsevahendid – kas ning millistele töötajatele on vaja väljastada isikukaitsevahendeid? Millised peavad olema isikukaitsevahendite omadused? Kus on nende kasutamine kohustuslik?

Töötajatele väljastatud isikukaitsevahendid peavad olema töötajale sobilikud ja vastama ka ergonoomianõuetele, et kasu asemel mitte kahju teha. Võimaluse korral tuleb isikukaitsevahenditele eelistada ühiskaitsemeetmeid ja -vahendeid.

Töökeskkonna tingimuste parandamine – kas töötingimusi saab parandada? Kuidas vähendada ühe korraga võimalikult paljude inimeste ohutegureid? Kas ja kus on vaja ohtude eest hoiatavaid silte?

Tervisekontroll – missugustel töökohtadel esineb seoses tööga rohkem ohutegureid? Millised töötajad tuleb kindlasti suunata tervisekontrolli? Ohustatud töötajate väljaselgitamisel tuleb arvestada ka töötajate ea ja sooga ning võimalike eririskidega, mis ei tulene töökohast, vaid töötajast.

Tegevuskava – tegevuskava eesmärk on likvideerida riskianalüüsis avastatud puudused.

Tegevuskavas peavad olema välja toodud avastatud puudus ja lahendus puuduse likvideerimiseks, vastutaja, kes kontrollib, et puudus saaks likvideeritud, ning tähtaeg, mis ajaks saab puudus likvideeritud.

Ajaga kaasas käiv dokument

Kui riskianalüüsis on olemas vastused kõikidele ülaltoodud küsimustele, võib rahul olla. Kui mõned vastused on puudu, tasub ette võtta riskianalüüsi uuendamine.

Kuigi riskianalüüsil ei ole kindlat kehtivusaega, millal seda peab uuendama, on uuendamine vajalik siis, kui töötingimused on muutunud, töötingimuste tagamise nõuetest annab ülevaate töölepingu seadus. Samuti on uuendamine vajalik juhul, kui kasutusele on võetud uut tehnoloogiat või töömeetodeid või kui mõni situatsioon on esile toonud vajakajäämisi olemasolevas riskianalüüsis.

OÜ Riskianalüüs

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED