Menu

Prügilõke saastab ümbruskonda ja kahjustab tervist

Võrumaa Teataja

Keskkonnaministeerium meenutab kevadiste koristustööde eel, et kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks on liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul tuleb prügilõkete teema päevakorda eriti teravalt just kevadeti. "Inimesed hakkavad kevade saabudes koristama nii aeda kui ka eluruume ning arvatakse, et lihtsaim ja kiireim moodus jäätmetest vabanemiseks on põletamine. Kodused prügilõkked aga kahjustavad nii meie ümbruskonda kui ka õhku ning mõjuvad halvasti meie tervisele," ütles Lõhmus.

Ta lisas, et keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda - paberi- ja papijäätmed viia ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. "Vanu mööbliesemeid, riideid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid ja ka rehve saab viia jäätmejaama," ütles Lõhmus.

Koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. "Koduse lõkke ja näiteks jäätmepõletustehases toimuva põletuse erinevus seisneb selles, et koduse prügilõkke põlemine on mittetäielik. Seetõttu tekib suitsugaasides mürkainete segu, mis mõjub meie ümbruskonnale ja meile endile halvasti," ütles Lõhmus. Ta selgitas, et tehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C ja nii kõrgel temperatuuril põlevad toksilised õhusaasteained ära.

EKUK-i hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Jäätmete lõkkes põletamine ei ole lubatud, kuid sellest hoolimata kinnitavad seniste analüüside tulemused, et lisaks puhtale puidule kipuvad inimesed jäätmeid lõkkesse viskama. Üheks võimalikuks plastpakendite põletamise markeriks suitsugaasis on plastpakendi koostises leiduv tereftaalhape. EKUK-i Tartu seirejaamast 2016. aastal kogutud välisõhu proovide tereftaalhappe analüüside tulemused näitasid kõrgeid kontsentratsioone, mis viitavad selgelt, et inimesed põletavad lõketes ja ahjudes lisaks puhtale puidule ka plastijäätmeid.

ENIMLOETUD

VIIMASED