Menu

Idapiir tähistati Eesti Vabariigi piiripostidega

Maikuus jõudsid lõpusirgele tööd Eesti ja Venemaa vahelisel kontrolljoonel, kuhu on nüüd paigaldatud 780 piiriposti ja vahepiiriposti. Lisaks on piirirežiimi ala tähistatud hoiatussiltide ja -viitadega.

Äsja lõpetati Narva lähistel piiriäärsel alal piiripostide paigaldamistööd, mille järel sai enamjagu Eesti ja Venemaa vahelisest kontrolljoonest piiripostidega tähistatud. Täiendavalt plaanitakse tulevikus lisada kagupiirile veel 76 piiriposti nendele maadele, mis kuuluvad piirilepingu järgi väljavahetamisele Venemaaga.

„Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone tähistamine piiripostidega on üks, kuid väga oluline samm liikumaks suunas, et Eesti ja Venemaa vaheline piir saaks välja ehitatud. Nende tähistustööde lõpusirgele jõudmine tähendab sedagi, et täna on piiririba visuaalselt eristatav ning piiripostid ja hoiatussildid piiriäärsel ajal liikujatele hästi nähtavad,“ märkis PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Ta selgitas, et kui inimene siiski piiriäärseid olusid ei tunne, on mõistlik enne külastust teha kaardil selgeks, kuidas ajutine kontrolljoon kulgeb. „Maismaapiiril tuleb juhinduda piirirežiimi ala tähistavatest punase käega ja kirjelt „Seis, Eesti piir“ kandvatest hoiatussiltidest, millest piiri suunas edasi minna enam ei tohi. Piiriposti kõrval seistes ollakse juba režiimialas, kus kõrvalistele inimestele viibimine on keelatud,“ märkis Helen Neider-Veerme.

Eesti riigivapi kujutist kandva musta-valge triibulise piiriposti kõrval on kontrolljoonel ka riigivapita vahepiiripostid. Need seisavad piirilõikudes, kus piirimärkide vahekaugus ei võimalda kontrolljoobe kulgemist ühemõtteliselt tähistada.

Kahetsusväärselt avastati 16. mail värskelt paigaldatud piiripostide ülevaatusel, et Ida-Virumaal Mustajõel on ühe uue piiriposti kallal vandaalitsetud ja rebitud katki postil olev riigivapi kleebis. „Selline riigivara rikkumine toob kaasa süüteomenetluse,“ hoiatas Neider-Veerme.

Kontrolljoonele paigaldatud piiripostide kõrval valmisid sel kevadel lõplikult kagupiiril ka kaks pooleteise kilomeetri pikkust katselõiku, mis hõlmab piiri valvamiseks vajaminevat taristut, juurdepääsuteid, seiresüsteeme ja muud sarnast. Nende kahe katselõigu eeskujul plaanitakse välja ehitada kogu 136-kilomeetrine maismaal kulgev piirilõik Eesti ja Venemaa vahel.

Praegu jätkavad PPA ja Veeteede amet tööd piiriveekogudel, kus sarnaselt eelmisele aastale tähistatakse Peipsi järvistul piirirežiimi ala kollaste toodritega. Täiendavalt korrigeeritakse mullu Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele paigaldatud toodrite asukohti selleks, et ebaseaduslikke ületusi paremini ennetada.

„Paigaldatavad toodrid aitavad piiriveekogul viibijal visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes, kuid siingi tuleks enne veekogule minekut selgeks teha kontrolljoone kulgemine ning veenduda, et kaardil, mille järgi navigeerite, on kontrolljoon õigesti märgitud,“ soovitas Neider-Veerme.

KUUM

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED

Prev Next