Menu

Terviseamet: karuputkemürgi mõju leevendab päiksevalgusest hoidumine

Karuputke lähedusse ei tasu kaitsevahenditeta minna. Foto: Martin Ott, keskkonnaamet

Karuputkega kokkupuutunu peaks nahka kiiresti pesema ja kokkupuute kohta vähemalt kaks päeva päikesevalguse eest kaitsma, edastas terviseamet, mille mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 registreeris selle aasta esimese karuputkemürgistuse.

„Karuputk on inimesi vigastanud nii trimmerdamisel, ATV-ga maastikul liikudes kui ekslikult kena taime pähe koju viiduna,“ ütles mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. „Kevadel ja suve hakul tuleb eriti ettevaatlik olla, sest muidu enam kui pooleteistkümnemeetrised taimed on veel lühikesed ja võivad looduses rändajat salaja tabada.“

Oderi sõnul on karuputkemürgistused iga-aastane nähtus. Noori karuputkevõrseid aetakse segamini varsselleriga ja neid üritatakse ka rabarberi pähe süüa. Maaomanik, kes kavatseb iseseisvalt  oma aias või põllul kasvavat karuputke tõrjuda, peaks kindlasti kandma pikki veekindlaid riideid ja kummikuid, kummikindaid ning võimalusel ka kaitseprille. Peale tõrjetööd tuleb võtta riided ära ettevaatlikult, sest kui need on taimemahlaga koos, võib nahk sellega kokku puutuda.

Karuputkemahl sisaldab psoraleene, mis ärritab nahka ja limaskesti. Psoraleenid imenduvad purunenud taimerakkudest mõne minutiga ja kinnituvad naharakkude tuuma ja rakukoesse, sidudes tugevalt päikese ultraviolettkiirgust.

Juhul kui taimemahla ei pesta viivitamatult ära ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest vähemalt 48 tunni vältel, lähevad kokkupuutekohad paiste ja villi.

Sümptomid tekivad tavaliselt 18-24 tunni, maksimaalselt kahe-kolme ööpäeva möödudes taimemahla ja UV-kiirguse koostoimel. Villid lähevad katki paari päevaga, kuid nende armid kaovad alles ühe-kahe aasta jooksul. Armid võivad ka pigmenteeruda ning jääda inimesele eluks ajaks. Kui psoraleen pääseb sügavale nahka, võivad pigmendilaigud muutuda valgeteks laikudeks, millele päike enam peale ei hakka.

Peale karuputkega kokkupuutumist tuleb nahka pesta jaheda veega ning vältida tugevat hõõrumist.  Psoraleeniga toiminud kokkupuute korral  saab vältida sümptomite vallandumist, kaitstes nahka  ultraviolettkiirguse ehk päikesevalguse eest vähemalt 48 tunni vältel.

Fototoksilist nahapõletikku ehk fütofotodermatiiti ravitakse hormoonsalviga, mille vajadust hindab perearst. Ravi alguses võib tekkida vajadus niiskete mähiste kasutamiseks.

Eestis kasvab kaks invasiivset ja inimesele ohtlikku agressiivset karuputke võõrliiki: hiid- ja Sosnovski karuputk, mis on Eesti pärismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest ehk rahvakeeli putkedest selgelt suurekasvulised.  Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Hiid-karuputk on Eestis vähelevinud ja välimuselt on seda Sosnovski karuputkest keeruline eristada.

KUUM

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED

Prev Next