Menu

Ansip: Minu juhitud valitsused valmistusid kriisiks, praegune mitte

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Endine peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles reedel peetud majanduskonverentsil, et kui tema juhitud valitsus valmistus reserve kogudes 2008. aasta kriisiks, siis praegune valitsus seda ei tee.

„Meie panime oma roosade prillidega raha sukasäärde ja kogusime raha halbadeks aegadeks, aga mis prillid on peas praegusel valitsusel?“ küsis opositsioonilise Reformierakonna liige Ansip Rimi kriiside teemalisel majanduskonverentsil esinedes.

Ekspeaministri sõnul ei osanud keegi tegelikult prognoosida, et majanduskriis saabub 2008. aasta 15. septembril, mil Ameerika Ühendriikides pankrotistus Lehman Brothers. „Samamoodi ei oska keegi meist praegu öelda, millal võib lahvatada uus majanduskriis,“ märkis ekspeaminister. „Loomulikult oleks Eesti sunnitud tegutsema uue kriisi puhul teisiti kui eelmise ajal – me ju ei tea, milline tuleb uus kriis, ja isegi kui ta tuleks täpselt samasugune kui eelmine, ei saa kriisi lahendus olla sama, sest meie praegune ettevalmistus kriisiks on erinev - minu juhitud valitsused valmistusid kriisiks, aga praegune ei valmistu.“

Eelmine majanduskriis hakkab Ansipi kinnitusel mitte ainult Eestis, vaid ka mujal ununema. „Poliitikud lubavad, et läheb aina paremaks. Inimesed ju ei vali neid, kes ütlevad, et riigil läheb ükskord halvasti. Nii nagu Eestis, pole ka Euroopas märgata kriisiks valmistumist.“

Kui vaadata tööpuuduse suundumusi enne eelmist majanduskriisi ja praegu, võib neis näha Ansipi kinnitusel teatud sarnasusi – tööpuudus on väga madal. „Kui me vaatame tööpuuduse mustreid, siis peab kriisiks valmis olema. Hirmu ei pea tundma, aga valmis peab olema. Enne kriisi toimuv teatav majanduskasvu kiirendus on samuti üks mustritest, mis võiks kriisi ette ennustada, aga tegelikult ei oska kriise keegi ette ennustada,“ rõhutas ekspeaminister. „Ükskord ta tuleb niikuinii.“

Ehkki 2008. aastal süüdistati Ansipi valitsust roosade prillidega toimuva nägemises, valmistus valitsus kriisiks ekspeaministri sõnul ometi ette. „Rahandus oli väga heas korras ja meil polnud vaja laene võtta, sest riigil olid reservid,“ märkis ta. Ansipi sõnul pakuti Eestile tänu reservidele ülisoodsa intressiga laene, mida riik laenas omakorda kõrgema intressiga edasi teistele Euroopa riikidele, teenides nii 2009. aastal intressidena riigile tulu miljard krooni.

Ansipi sõnul peab riigil olema reserv ka selleks, et saada keerulistel aegadel soodsatel tingimustel laenu. „Praegune valitsus kulutab neid reserve, mida me 2006. ja 2007. aastal kogusime, ja see reserv on nüüdseks peaaegu läbi löödud – polegi enam midagi kulutada.“ Veel 2006. aastal ulatusid valitsussektori likviidsed varad ligi 18 protsendini riigi SKPst, praegu on sellest alles jäänud veidi üle kuue protsendi.

Praegune valitsus ei pea reserve Ansipi sõnul enam millekski. „Praeguse valitsuse sõnum on reservide kogumise osas see, et me maksame tagasi varem võetud laene – laenude teenindamist loetakse meil nüüd reservide kogumiseks. Latt on langenud nii madalale!“

Ansipi sõnul on Eesti majandus pärast majanduskriise tempokalt kosunud – viimase kaheksa aasta jooksul on Eesti SKP juurdekasv olnud sama kiire kui Euroopa Liidu 28 majandusel kokku viimase 18 aastaga. „Me ei ole küll jõudnud veel Euroopa viie rikkaima riigi sekka, aga viie parima kasvaja hulgas oleme me alati,“ lausus ekspeaminister.

Rimi majanduskonverentsil võtsid sõna Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross, psühholoog Kätlin Konstabel, ICA digilahenduste juht Peter Muld, Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse liige Valdis Noppel. Paneeldiskussioonis osalesid Confido erameditsiinikeskuse juht Kadi Lambot, Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Alexela juhatuse liige Alan Vaht ning ettevõtja Neinar Seli. Päeva modereeris Rimi Eesti juht Vaido Padumäe.

Kommentaarid   

+2 #1 tsinkplekkpäng 2018-11-02 23:38
krr võiks häbi olla, enamus vihkab seda fooliummütsiga seemnesööjat, kelle arvel on suures osas selle riigiks nimetatava nikatsi saamatus. las tuleb uus kriis siis paistab rohkem välja mida see refikamp siin tegi või ei teinud. tagatipuks põgenes siit 100 000 inimest minema, isegi teine maailmasõda ja küüditamine polnud nii karmid.
Tsiteeri | ebasobiv
+1 #2 jaa 2018-11-03 09:06
"kuldsed" sõnad ühe ministri suust: Kui see on kriis, siis selles kriisis ma elada tahaksingi. Tõstsid kriisi ajal aktsiise ja oma palka, mis siis viga elada oligi.
Tsiteeri | ebasobiv

15 PÄEVA ENIMLOETUD