Menu

Vaid 13 protsenti lastest annab häirivast internetikogemusest teada

Eestis on veebiabi teenuseid kasutanud ainult 13 protsenti netikogemusest häiritud lastest, mis näitab, et teenusepakkujad peaksid rohkem pingutama, selgub Tartu ülikooli (TÜ) teadlaste osalusel läbiviidava projekti EU Kids Online uuest aruandest.

Aruande järgi on iga viies Euroopa laps kokku puutunud potentsiaalselt ohtliku sisuga, teatas TÜ BNS-ile. TÜ meediauuringute professor Veronika Kalmus lisas, et 22 protsenti Eesti 11-16 aastastest internetikasutajatest on külastanud anoreksiat või buliimiat propageerivaid veebilehti, 16 protsenti on käinud saitidel, kus vahetatakse kogemusi mõnuainete tarbimise kohta ning kaheksa protsenti on vaadanud lehekülgi, mis õpetavad enesetapu sooritamist. Kõik need näitajad on ligikaudu kaks korda kõrgemad Euroopa keskmisest.

Kolmandik lastest, kes olid pöördunud interneti vihje- või abiliini poole, ei saanud probleemile lahendust. Lapsed olid teenusega rohkem rahul ebasobivast sisust teatamisel, vähem saadi abi küberkiusamise ja seksisõnumite saamise puhul. Veebipõhiseid abiteenuseid kasutavad agaramini tüdrukud, vaesematest peredest või psühholoogiliste probleemidega lapsed. “See näitab tõsist vajadust veebiabi teenuste arendamise ja kergemini kättesaadavaks tegemise järele,” ütles Kalmus.

Lapsevanemate käest küsiti, mis paneb neid oma lapse juures väga muretsema. Nii Euroopas üldiselt kui Eestis nimetasid 9-16 aastaste laste vanemad kõige sagedamini koolis edasijõudmist, liikluses vigasaamist, kuritegevuse ohvriks langemist ning kooli- ja küberkiusamist. Vanemlike murede esikuuikusse mahuvad ka internetis võõrastega kohtumine ja ebasobiva veebisisu nägemine. Tunduvalt vähem muretsevad vanemad laste alkoholi- ja mõnuainete tarbimise, politseiga pahuksisse sattumise ja seksuaalse tegevuse pärast.

Kalmuse sõnul paistavad Eesti lapsevanemad silma võrdlemisi muretu suhtumisega. “Kõigi nimetatud probleemide osas on murelike vanemate osakaal ligikaudu poole väiksem kui Euroopas keskmiselt. Ligemale pool Eesti lapsevanematest ei tunne muret ühegi küsitluses väljapakutud probleemi pärast, Euroopas tervikuna on muretuid vanemaid üksnes viiendik,” sõnas Kalmus.

Samas on lapsevanemate osavõtlikkus ja lapse internetikasutuse aktiivne juhendamine üliolulised, vähendades kõikides vanuserühmades tõenäosust, et laps puutub kokku mõne internetiriskiga.

bns

ENIMLOETUD

VIIMASED