Menu

Talurestoran „Maagõkõnõ” sai alguse kohvikutepäevast

Toomemäe kodukohviku perenaine Sirje Kruusamäe pole kohvikule reklaami teinud, jutt liigub suust-suhu. Menüüd kohvikul ei ole, majandamine toimub märkmiku ja traditsioonilise arvelaua abil.

SÖÖGIKOHT ❯ Toomemäe talurestorani „Maagõkõnõ” perenaine Sirje Kruusamäe rääkis, et sai Saabolda külas perekonnale kuuluva kodukohviku avamiseks inspiratsiooni kohvikutepäevast. Seto Külävüü kostipäiv toimub sel nädalavahetusel juba viiendat korda.

Nii sündis seto traditsioonilistele toitudele rõhku panev talurestoran. „Esialgu oli ettevõtmises kahtlejaid palju, täna neid enam ei ole,” rääkis Kruusamäe, kes pälvis ka nädal aega tagasi toimunud Seto Kuningriigi päeval teiste meistritiitlite seas kuninga pirukameistri tunnustuse.

Kohvikul menüüd ei ole

„Saime kohvikutepäeval kinnituse, et külastajatel on huvi ehedast toorainest valmistatud toidu vastu,” rääkis Kruusamäe, kelle sõnul valmistab kodukohvik toitu nii traditsiooniliselt kui ka uuenduslikul kujul.

Perenaise sõnul on suvi väga tihe ja ajad kokkulepeteks ei tohi kattuda – korraga võõrustatakse ainult ühte gruppi, olgu see siis 20 inimest või vähem. Tänapäeva klient soovib tema sõnul lisaks söögile ka aega, et rääkida nii söögist kui elust.

Konkreetset menüüd restoranil ei ole, kõik lepitakse eelnevalt enne külastajate tulekut kokku ja soovid pannakse individuaalselt kirja. Põhiline, mida pakutakse, on Kruusamäe sõnade kohaselt siiski kala. Kohviku majandamine käib märkmiku ja traditsioonilise arvelaua abil.

Kala ostetakse kohapealt, ise puhastatakse, fileeritakse ning valmistatakse – haug, koha ja luts, nendest tehakse toite. „Eelroaks sobib näiteks sõir ja magustoiduks isevalmistatud jäätis,” räägib perenaine.

Kohvikusse läbi Venemaa

24 aastat tagasi ostetud talu asukoht on külastajatele intrigeeriv ja eeldab Värska poolt saabujatele läbisõitu ka Saatse saapast ehk korraks tuleb ületada ka Venemaa piir, et siis taas Eestimaale naasta ja taluni jõuda.

„Nüüdseks on talus kõik uued hooned. Minu mees ei kannata vanu asju – kus palkide vahed on rotte täis,” naerab perenaine Sirje.

Talvel me magame

„Tihti küsivad külastajad, mida me talvel teeme,” rääkis Kruusamäe. „Siis vastame, et talvel me magame. Loomulikult on talv madalhooaeg ja pole sama tempokas, kui suvine kõrghooaeg. See aga ei tähenda, et talvel me midagi ei teeks ja rahvast üldse liikumas ei oleks, tööd jätkub ka talvel.”

Perenaise viimane kellast kellaajani töökoht oli Värska sanatooriumis, kust ta lahkus just talvel, et jääks sanatooriumil aega uue töötaja leidmiseks ning aega ette valmistada oma restoran suviseks turismihooajaks.

Kruusamäe sõnul on külastajate seas täna ka palju välisturiste, info kodukohviku kohta levib suust suhu ja ka interneti teel. „Bussitäis rahvast mahub kenasti, aga oleme võõrustanud ka suuremaid seltskondasid.” Kodukohvikus toimuvad ka kontserdid, hiljuti käis näiteks esinemas Jaan Tätte.

ENIMLOETUD

VIIMASED