Menu

Helkur on odavaim elukindlustaja

FOTO: Kadi Annom

Nädala alguses käis Võrumaa Teataja koos Võrumaa piirkonnapolitseiniku Elar Sarikuga tänavatel vaatamas, kas ootamatult tulnud sügis ja pime aeg on utsitanud liiklejaid end sõidukijuhtidele helkuri abil nähtavaks tegema. Kes veel end helkuriga varustada ei olnud taibanud, sai kingiks populaarse joonlaudhelkuri.

Fotol Põhikooli lõpuklassis käivad (vasakult) Ilja Smetanin, Sander Kongo ja Lauri Raag olid meelsasti nõus helkuri kandmisest rääkima ja piirkonnapolitseinikult helkureid vastu võtma, sest poistel endil veel helkureid küljes ei olnud. „Oleme ikka helkuri kandjad, aga ei ole veel jõudnud neid üle vaadata ja külge panna,” sõnasid poisid ja lisasid, et teavitustööd helkuri kohta tehakse nii koolis kui ka mujal piisavalt.

Võrumaa piirkonnapolitseiniku Elar Sariku sõnul nägid maailma esimesed „kassisilmad” ehk helkurid ilmavalgust juba 1934. aastal, kui ühel ettevõttel tekkis vajadus sõiduteed märgistada, tagamaks autojuhtidele halva nähtavuse korral ohutumat liiklemist. „Sealt edasi said hoogu helkurdamise aktsioonid ka teiste tähiste märgistamisel, sealhulgas jalakäija helkuriga valgustamine. Praeguseks on Eestis helkurikandmisele tähelepanu pööratud juba veerandsaja vältel. Kui alguses oli helkuri kandmine soovituslik, siis alates 1993. aastast nähakse pimedavõitu Eestis selle kandmist lausa hädavajalikuna. Sellest ajast sai helkuri kandmine kohustuseks pimedal ajal asulavälisel teel liigeldes. Aastast 2011 on kohustus helkurit kanda juba kõikjal,” selgitab Sarik.

ENIMLOETUD

VIIMASED