Menu

Valitsus kinnitas haldusreformi esimese etapi viimased otsused

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Jüri Ratas Foto: ANDREI JAVNAŠAN/Võrumaa Teataja

Valitsus kinnitas neljapäeval viimased otsused, mis lõpetavad haldusreformi esimese etapi ehk haldusterritoriaalse reformi, muu hulgas kinnitati Setomaa valla moodustumine.

Neljapäevaste otsuste järgi jätkavad kohalike omavalitsusena Keila linn, Vihulaga ühinenud Haljala vald, Sõmeru vallaga ühinenud Rakvere vald, Nõo vald ja Luunja vald, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Ühinemine viiakse lõpule Paldiski linna, Keila, Padise ja Vasalemma valla puhul, millest tekib Lääne-Harju vald ning Tähtvere vald liidetakse Tartu linnaga. Lisaks kinnitas valitsus Setomaa valla moodustumise. Maavanemad peavad läbi viima rahvaküsitluse, et selgitada rahva tahe tekkiva Setomaa valla maakondliku kuuluvuse üle Põlvamaale või Võrumaale.  Rahvaküsitlus tuleb korraldada enne 15. juulit.

"Ma tahan tänada kõiki inimesi, kes on haldusreformi edukale läbiviimisele kaasa aidanud. Haldusreform on oodanud ärategemist paarkümmend aastat, see on reform Eesti regioonide jaoks, kõigi meie inimeste jaoks," ütles peaminister Jüri Ratas. "Kõige viimases ja raskemas, sundliitmiste etapis ei tohi me ära unustada reformi mõtet, mille keskmes on Eesti inimene, kelle jaoks muutuvad avalikud teenused kiiremaks ja kvaliteetsemaks sõltumata kohast, kus ta elab. Inimeste kodukant muutub konkurentsivõimelisemaks ning koduvald või -linn suudab täita kõiki neid ülesandeid, mida laiendatav autonoomia ette hakkab nägema," lisas Ratas. Haldusreformi lõpuleviimiseks on peaministri sõnul oluline lahendada omavalitsuste rahastamise küsimus ja vaadata üle omavalitsuste ülesanded andes neile rohkem pädevusi.

Peaministri sõnul on haldusreformi otsuste juures oluline silmas pidada, et veebruaris oli valitsusel seadusest tulenev kohustus teha ühinemissuundade ettepanek kõigile neile 104 omavalitsusele, kes ei täitnud iseseisvana jätkamise kriteeriume. Ratas lisas, et juba koalitsioonileppe koostamisel novembris oli uue valitsusliidu seisukoht jätkata Eesti jaoks olulise reformiga, kuid teha seda mitte formaalselt üksnes elanikkonna kriteeriumist lähtudes, vaid kaaludes iga  ühendamisettepanekut eraldi. Ühtlasi avaldas peaminister lootust, et liitmata jäetud väiksemad kohalikud omavalitsused teevad naaberomavalitsustega tihedalt koostööd.

Eestis on praegu 213 omavalitsust, neist 183 valda ja 30 linna. Omavalitsustest üle 75 protsendi otsustasid ühineda vabatahtlikult. Pärast neljapäevaseid valitsuse otsuseid jääb Eesti haldusterritoriaalsele kaardile 79 kohalikku omavalitsust, neist 15 linna ja 64 valda. Haldusterritoriaalse korralduse muudatused jõustuvad kohalike omavalitsuste valimiste väljakuulutamise päeval.

15 PÄEVA ENIMLOETUD