Menu

Keskkonnakomisjon soovib karmistada taimekaitseseadust

Fotod: ANDREI JAVNAŠAN

Riigikogu keskkonnakomisjon soovib karmistada taimekaitseseadust, lisades sinna punktid, mis käsitlevad taimekaitsevahenditega mesinikele ja keskkonnale tehtud kahju hüvitamist, järelevalve tõhustamist, ning võimaluse trahvida seaduserikkujaid.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra (SDE) sõnul on mesinikelt ja mesinike liidu esindajatel korduvalt tulnud ettepanekuid taimekaitseseaduse muutmiseks ning maaeluministeerium kinnitas neljapäevasel keskkonnakomisjoni istungil, et sügisel jõuavad taimekaitseseaduse muudatusettepanekud ka riigikokku.

"Taimekaitseseaduses on olulised punktid, mis tuleb ümber vaadata. Esiteks punkt, mis puudutab mesinikele ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist. Praegusel juhul, kui leitakse üles süüdlane, peab mesinik ise oma kulude ja kirjadega kohtusse minema, et kahju välja nõuda. See on aastaid veniv protsess ja mesinikele lisakulu. Tuleb ümber vaadata, kuidas mesinikele tehtav kahju hüvitatakse, kui hukkuvad miljonid mesilased, kellegi oskamatuse või pahatahtliku tegevuse tõttu," ütles Vakra BNS-ile.

Teise punktina tõi ta välja järelevalve tõhustamise põldude pistelise kontrolli läbi. "Põllumajandusamet kinnitas, et tänavusel aastal teevad nad kümnetel rapsipõldudel ennetavat kontrolli ning võtavad proove, mida varasemalt ei ole tehtud. Senini on võetud rapsipõldudelt proove ainult siis, kui on mesilased surnud või on esitatud kaebus. Aga tuleks hooaja jooksul läbi viia pistelist kontrolli juhusliku valiku alusel valides sadakond põldu, kus on taimekaitsevahendeid kasutatud, ja kontrollida, kas seda on tehtud vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja vastavate kogustega," sõnas ta.

"Kolmanda punktina täna patustavaid põllumehi või taimekaitsevahenditega ümberkäivaid ettevõtteid ei ole võimalik trahvida, mis on koht, kus seadusandjal vaja mõelda. Praegu on võimalik põllumajandusettevõtetelt ära võtta taimekaitsevahendite kasutuslubasid ning vähendada põllumajandustoetusi. Kuid erinevatele osapooltele tundub, et see mehhanism on ebapiisav ja seda oleks vaja tugevadada," ütles Vakra.

"Teine suurem ja väga emotsionaalne teema on raudteede ja maanteede hoolduse praktika, kus niitmise asemel hävitatakse taimestik mürgiga. Kui me räägime taimestiku tõrjest, siis on tegu lausmürgitamisega, mis ei mõjuta ainult mesilasi, vaid ka teisi putukaid. Isiklikult olen kindlal seisukohal, et selleks tuleks kasutada loodussõbralikke võtteid, milleks on sajandeid, kui mitte tuhandeid aastaid kasutatud niitmine," sõnas Vakra.

"Keskkonnakomisjoni esimehena võin öelda, et mis puudutab maanteid, siis olen täiesti üheselt seisukohal, et kasutada taimestiku mürgitamist on vale tee. See pole mõistlik Eestis, kus me püüdleme pidevalt sinnapoole, et Eesti oleks mahe-Eesti," sõnas ta.

Juulis hukkusid kahe nädala jooksul mesilased Lääne-Virumaal, Tartumaal, Võrumaal ja Järvamaal. Kontrolle asjaolude tuvastamiseks viis põllumajandusamet (PMA) läbi koostöös veterinaar- ja toiduametiga (VTA). Proovid võeti nii hukkunud mesilastest kui lähiümbruses kasvavatest taimedest, nii haiguste kui taimekaitsevahendite kasutamise nõuete järgimise tuvastamiseks.

Mesilasperede hukkumise asjaolusid uuriv põllumajandusamet tuvastas esialgsetel andmetel kolmes proovis taimekaitsevahendite üle lubatud piirmäära kasutamise. Lääne-Virumaal, kus hukkusid kõige massilisemalt mesilasi, võetud proovid näitasid, et piirkonnas oli kasutatud keelatud taimekaitsevahendit.

ENIMLOETUD

VIIMASED