Menu

Magusamaksu järgmisel aastal ei tule

Võrumaa Teataja

Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku järgmise aasta eelarves, muuhulgas sai selgeks, et magusamasku järgmisel aastal ei tule.

Rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et eelarve on defitsiidis 0,25 protsendiga. "Leppisime ka kokku, et kuna magusamaksuga on üleval väga palju küsimusi ja vaidlusi ning on vaja selgust saada riigiabi teemadel, siis 2018. aastal me magusamaksu tuludega riigieelarves ei arvesta," ütles Tõniste Aktuaalsele Kaamerale.

2018. aasta riigieelarve eelnõu on plaanis valitsuse istungile esitada 27. septembril.

„Tegemist on selle valitsuse esimese täispika eelarvega, milles väljenduvad meie suuremad eesmärgid Eesti elu paremaks muutmisel. Eelarves on sees maksuvaba tulu reform ja tervishoiureform. Eesti vallad ja linnad hakkavad saama senisest rohkem raha oma elu korraldamisel. Ühiskond liigub suurema tasakaalu suunas. Sellise Eesti suunas, kus iga inimene on väärtustatud ja hoitud,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kõneldes valitsussektori investeeringutest ütles Ratas, et need on suunatud Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks. „Mul on hea meel, et strateegiliste investeeringute kõrval ei jää tähelepanuta ka väikesed, kuid mitte vähem olulised kultuuri ja spordi valdkonna projektid. Näiteks Kääriku spordikeskuse renoveerimine, mis kaasajastab noorte ja tippsportlaste treenimise võimalusi, või Linnateatri suure saali renoveerimine.“

Peaminister rõhutas, et Eesti jätkab vastutustundlikku eelarvepoliitikat. „Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele. Valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane,“ lausus ta.

Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset eelarve puudujääki võrreldes riigi eelarvestrateegias kavandatuga vähendada poole võrra, nii et see jõuab tasakaalulähedasele 0,25 protsendile SKP-st.

Kevadel aastateks 2018-2021 koostatud riigi eelarvestrateegia järgi on valitsuse neli suurt eesmärki kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, edendada majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut.

ENIMLOETUD

VIIMASED