Menu

Mobiilne internetiühendus on enam kui kolmveerandil leibkondadest

Statistikaameti teatel jõudis mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus tänavu 82 protsendini, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus suurenes eelmise aastaga võrreldes kaks protsendipunkti. Juhtmega või juhtmevaba internetiühendus oli ligikaudu üheksal ning mobiilne internet kaheksal internetiühendusega leibkonnal kümnest. Veidi üle kahe kolmandiku internetiühenduseta leibkondadest märkis koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjusena vajaduse või huvi puudumist.

Kui 16- kuni 54-aastastest kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul 97 protsenti, siis 55- kuni 74-aastaste hulgas oli vastav näitaja 68 protsenti. 65- kuni 74-aastaste hulgas suurenes internetikasutajate osatähtsus aastaga kaks protsendipunkti, ulatudes 53 protsendini. Vaatamata sellele oli digilõhe noorima ehk 16- kuni 24-aastaste ja vanima ehk 65- kuni 74-aastaste vanuserühma vahel 46 protsendipunkti. Igapäevaselt kasutas internetti 90 protsenti ja arvutit 85 protsenti internetikasutajatest.

Liikvel olles kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul mobiil- või nutitelefonis 73 protsenti ning kaasaskantavas arvutis 32 protsenti internetikasutajatest, mõlemad näitajad on 2016. aastaga võrreldes tõusnud vastavalt seitse ja kolm protsendipunkti. Vanuserühmiti oli liikvel olles internetikasutajate osatähtsus suurim 16- kuni 24-aastaste internetikasutajate seas.

16- kuni 74-aastaste internetikasutajate seas oli 90 protsendiga viimase kolme kuu populaarseim internetitegevus internetipanga teenuste kasutamine ja meediaväljaannete lugemine ning 89 protsendiga e-posti kasutamine. Viimase 12 kuu jooksul broneeris eraisikult veebilehe või mobiiliäpi kaudu sõiduteenust 22 protsenti ning majutusteenust 17 protsenti internetikasutajatest.

Viimase 12 kuu jooksul ostis või tellis internetist mõne toote või teenuse 65 protsenti internetikasutajatest, seda on ühe protsendipunkti võrra enam kui aasta tagasi. Kõige enam ehk 61 protsenti e-kaubanduse kasutajatest tellisid internetist reisi- ja majutusteenuseid ning 57 protsenti kontserdi-, kino-, teatri- ja muid ürituste pileteid. Toitu ja esmatarbekaupu ostis või tellis internetist veidi üle kolmandiku ehk 35 protsenti, elektroonilisi seadmeid aga veerand e-kaubanduse kasutajatest.

Eesti 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest kasutas iga päev arvutit 96 protsenti, neist 95 protsenti ka internetti. Internetiühendustest on valdavalt kasutusel püsiühendus, kuid ligi kolmveerand ettevõtteist kasutas töö eesmärgil ka mobiilset internetiühendust. Kasutatavad interneti püsiühendused on aasta-aastalt kiirenenud. 80 protsendil püsiühendusega ettevõtetest oli kiireim allalaadimiskiirus üle 10 megabiti sekundis. Püsiühendust kasutanud ettevõtteist 97 protsenti oli kasutusel oleva püsiühendusega rahul.

15 protsendil Eesti ettevõtetest olid 2017. aastal palgal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kvalifikatsiooniga spetsialistid. 8 protsenti ettevõtteist kohtas raskusi IKT-spetsialistide värbamisel. Et infotehnoloogiliste vahendite kasutamine on igapäevaelu lahutamatu osa, on IT-oskuste pidev täiendamine möödapääsmatu. Kümnendik Eesti ettevõtteist koolitas oma töötajaid IKT alal, 8 protsenti ettevõtteist tegi koolitusi ettevõttes töötavaile IKT-spetsialistidele.

2017. aastal turustas 18 protsenti Eesti ettevõtteist oma toodangut või teenuseid elektroonse keskkonna kaudu. E-müügiga tegelenud ettevõtete müügitulust andis e-müük viiendiku. Suurimad e-müügi kasutajad olid hulgi- ja jaekaubanduse ning majutuse ja toitlustuse valdkonna ettevõtted.

ENIMLOETUD

VIIMASED