Menu

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha-aadressi

Võrumaa Teataja

Eestis on 1,2 miljonit aadressi ja haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt neist umbes 400 000, millest omakorda ligi 200 000 on elukoha-aadressid.

„Haldusreformi tõttu teiseneb käesoleva aasta oktoobris-novembris erakordselt suur hulk aadresse. Muutub ligi 200 000 elukoha-aadressi. Kui arvestada ka hoonestamata ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku üle 400 000 Eesti aadressi,“ ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Muutus puudutab eeskätt neid piirkondi, kus toimuvad omavalitsuste liitmised,“ märkis Tiits.

Nii suure hulga aadressiandmete muutuse tingib asjaolu, et pärast haldusreformi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus saab uue piiri 11 maakonda. Muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu tõi märkimist vääriva asjaoluna välja selle, et pärast haldusreformi on Eestis viis linnasisest linna. Need on Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega hakatakse mõne küla aadressis nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tänav 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.

„Kui inimesel tekib soov teada saada, milline on tema aadress pärast haldusreformi, kas see jääb samaks või mitte, saab ta Maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressi teisendaja abil seda järele vaadata. Sisestades aadressi teisendaja otsingusse oma aadressi, näidatakse ekraanil haldusreformijärgset aadressi,“ juhendas Mall Kivisalu.

Maa-amet on konsulteerinud ka Eesti Posti esindajatega, kes kinnitavad, et posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning kõik postisaadetised viiakse kindlasti kohale nii uue kui ka vana aadressi puhul. Küll aga rõhutab postifirma, et kirjale korrektse sihtnumbri lisamine on nüüd olulisem kui kunagi varem.

Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi selle aasta oktoobris.

Vaata järele, kas Sinu aadress muutub

ENIMLOETUD

VIIMASED