Menu

Riigikogulane vastab majanduskeskkonna ja Eestist ärakolimise kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Kaks nädalat tagasi vapustasid Eestis avalikkust Nõiariigi ja liikluslinna rajaja Aivo Värtoni sõnad, et ta tahab koos perega Austraaliasse kolida, kuna Eestis ei saa ta nautida seda, mille nimel on tööd teinud. Värtoni jaoks oli viimaseks piisaks karikas teadmine, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil nähakse turismi valdkonnas raha eraldamist Tallinnas asuvale konverentsikeskusele ja Tallinna-lähedasele lõbustuspargile, samas kui Nõiariigile isegi ei antud teada võimalusest toetust taotleda. Ühtlasi paneb Värtonit kurvastama praegune süsteem, kus ühtesid ettevõtjaid, eriti riigi osalusega firmasid, eelistatakse teistele. Teda on aastaid hämmastanud, kuidas riigi osalusega maanteemuuseumi ja Pokumaa juures on lubatud paigaldada tee äärde suuri viitasid, samas kui eraomanik ei tohi isegi enda raha eest ostetud märke üles panna. Kokkuvõttes tähendab ebavõrdne kohtlemine seda, et maapiirkondadele toetust ei jagu ning Nõiariigi ja liikluslinna ülalpidamine muutub küsitavaks.

Küsisime Nõiariigi juhtumi kohta seletust Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt:

1. Möödunud nädalal ütles Uhtjärve Ürgorgu nullist Nõiariigi ja Uue-Antslasse liikluslinna rajanud Aivo Värton, et tahab perega Austraaliasse kolida, kuna Eestis eelistatakse linnalähedasi ettevõtteid maal asuvatele ja seetõttu on raske oma töö vilju nautida. Viimane piisk karikas oli asjaolu, et talle isegi ei antud teada võimalusest toetust taotleda. Värtoni väljaütlemine šokeeris avalikkust, kuna ta on Võrumaa üks edukamaid ettevõtjaid. Kuidas sellist meelemuutust kommenteerite? Kas Värtonil on õigus nördinud olla ja kas tema lahkumine on põhjendatud? Mida teeksite Värtoni asemel teie?
2. Kui oleks võimalik valida, siis kuhu läheksite teie, kas siis elama või reisielamusi nautima?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. See pole Aivo Värtoni meelemuutus. See on praeguse Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatliku valitsuskoalitsiooni aetava poliitika nukker tulemus. Ettevõtjate tegevusele on loodud nii palju takistusi, et nad ei saagi enam Eestis edasi areneda. Tuletame meelde 1000euroste arvete aruandlust, autokompensatsioonide nullimist, kõrgeid tööjõumakse jne. 

Kuna Jürgen Ligi ja Taavi Rõiva valitsuse riigikassal on juba ammu näpud põhjas, siis otsitakse meeleheitlikult raha juurde. Nii pitsitatakse ettevõtjaid viimase piirini, võttes neilt ära soovi kodumaal edasi areneda. Kui seni on meil olnud probleemiks tööjõu ehk siis töövõtjate lahkumine Kagu-Eestist, siis ettevõtjate lahkumise laine seisab alles ees. Ettevõtluskliima on koalitsiooni poolt ära solgitud.

Tean oma riigikogu kogemustest, kuidas käib toetuste jagamine. Reeglina saavad riiklikke toetusi ikka ühed ja samad Reformierakonna sõpruskonda kuuluvad mehed. Kes kuldsest ringist väljas, need imegu käppa! Värtonil on täielik õigus nördinud olla. Ma seda küll teistele ei soovita, kuid Värtoni rolli sattudes teeksin mina täpselt sama, mida temagi teha tahab.

2. Reisielamusi võib kõikjal nautida, kel selleks soovi on. Kindlasti ikka soojemates maades, kus läbipaistev merevesi ja rikkalikult puuvilju. Ent elama asuksin ma sinna, kus oleks Eestist paremad tingimused ettevõtluseks ja kindlam sotsiaalpoliitika. Ajakirjanikuna oleks mulle väga tähtis avatud ja aus meediamaastik ning täielik sõnavabadus.

Meil on näiliselt ka sõnavabadus, kuid kui jälgida ajalehtede arvamuskülgi, siis kohtab seal autorite seas üsna kitsast seltskonda, kes nädalast nädalasse oma üheülbalisi mõtteid avaldavad. Me nimetame neid arvamusliidriteks. Samas on suur osa opositsioonipoliitikuid, teadlasi ja loovintelligentsi jäänud sõnaõiguseta. Me ei kuule neist midagi. Seepärast vahetaksin ma Eesti selliste demokraatlike riikide vastu välja nagu Taani, Saksamaa või Luksemburg. Soomes ja Rootsis on natuke külm kliima. Ent veel ma sõita ei kavatse, sest loodan 1. märtsi peale. Et valija lõpuks ärkaks ja Reformierakonna maha valiks. Eks siis vaata edasi!

Meelis Mälberg (Reformierakond): Olen ettevõtlust maaülikoolis õppinud ja ettevõtjana tegutsenud aastaid. Tean hästi neid rõõme-muresid, mis kaasnevad oma firma asutamise, käigushoidmise ja kasvatamisega. Seepärast julgen öelda, et äriidee ei saa olla toetuste taotlemine ja nendest elamine. Eduka ettevõtte alustaladeks on hea äriidee, innustav juht, motiveeritud töötajad ja ettevõtlust soosiv majanduskeskkond. Edasi tuleb aga teha õigeid otsuseid ja palju rasket tööd ning ka siis ei ole õnnestumine veel alati tagatud.

Julgen kinnitada, et ettevõtja elu pole meelakkumine. Siiski julgustan inimesi oma firmaga alustama, sest rõõmsaid päevi on ettevõtja elus kindlasti rohkem kui neid, kus kogu maailm tundub must.

Tean Aivo Värtonit kui sihikindlat ja ettevõtlikku meest. Usun, et tal jagub ka edaspidi julgeid mõtteid ja jaksu neid ellu viia. Kindlasti tasub ka maailmas ringi vaadata, ideid koguda ja seejärel neid Eestis rakendada.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Mõistan ettevõtja otsust oma tegevus lõpetada. Põhjusi on kindlasti mitmeid. Ilmselt ei jätku enam piisaval hulgal külastajaid turismiettevõtte käigushoidmiseks. Samas ka riigipoolne ebaterve konkurentsi soodustamine erinevate toetussummade jagamisega konkurentidele arusaamatute süsteemide põhjal. Ebaterve konkurents ei puuduta ainult turismisektorit, vaid ka põllumehi. Iga ettevõtja on orienteeritud tulu teenimisele ja teha seda ebaterves konkurentsi olukorras ei ole lihtsalt võimalik. Kõigil Kagu-Eesti ettevõtjatel kui ka piirkonna tööpakkujatel, keda meil on vähe, peaks olema võrdselt riigipoolne toetus, olgu see siis maksualane soodustus või täiendavate investeeringutega abistamine.

Ettevõtja Aivo Värtonil on põhjust nördinud olla, aga tema lahkumist mina küll ei soovi. Iga ettevõtlik inimene on meil kulla hinnaga. Riigi poliitika peab oluliselt muutuma ning kogu riigi juhtimine ja rahade jagamine ei pea toimuma läbi Tallinna. Riigis on vaja läbi viia nii riigi-, haldus- kui ka maksureform, maakonna tasandile tuleb tuua võim ja raha ning alles siis on loota, et midagi paremuse poole muutub.

Mina ei ole suur reisija ja elamiskohana eelistan Eestit. Samas mõistan neid inimesi, kes jätavad Eestimaa ning lähevad tööle ja elama teistesse riikidesse. Kõige alus on töökoht ja palk, mis kindlustab täisväärtusliku elu. Kui me Eesti riigis inimeste arvu vähenemisele piiri panna ei suuda, siis satume väga keerulisse olukorda. Pole piisavalt maksumaksjaid, kes kindlustaksid riigi normaalse toimimise.

Rein Randver (SDE): Leian, et Eesti peaks olema paik, kus inimesed saavad elada, tegelda eneseteostusega, teha tööd ja kasvatada lapsi. Seda nii Virus kui ka Võrus. Lihtne ja õige mõte, aga vaadates, mis meie kandis tegelikult toimub, peame kurvastusega tõdema, et päris nii ikka ei ole. Inimeste väljarände ja maakohtade hääbumise teemadega ei ole järjekindlalt tegeletud läbi aastate. Erinevad tegevused peavad tagama elu ka kõige kaugemates külades.
Mina ise hindan väga oma kodukohta ja kavatsust Eestist lahkumiseks ei ole.

Inara Luigas (SDE): Olen Aivo Värtoni ja paljudega nõus, et ettevõtteid, mis asuvad linnadest, aga eriti just Tallinnast, kaugemal, peab regionaalselt teisiti kohtlema ning tagama läbi meetmete ettevõtete jätkusuutlikkuse. Seni on selliste meetmete olemasolu nullilähedane. Ehk läheb pärast peatseid valimisi teisiti ja ettevõtlusmaastiku püsimisele Kagu-Eestis hakatakse suuremat tähelepanu pöörama. Igatahes on sotsiaaldemokraadid panustamas mitmete meetmetega ärikeskkonna parandamisse just ääremaadel. Igal ettevõttel on meie piirkonnas kulla hind, sest neis on töökohad, maksud, mis laekuvad omavalitsustesse, ja kõrgem tööhõive tagab parema sotsiaalse keskkonna.

Olen paljus nõus ka sellega, et riigi tasandil pole kokku lepitud, milliseid teenuseid annab era-, milliseid riigi- ja milliseid omavalitsuse sektor – kuidas üks võiks teist täiendada, aga mitte lõhkuda. Hetkel on konkureerimas oma turismiobjektidega nii riigi rahastuse ja tagatistega turismiettevõtted kui ka ainult erasektori finantsidel tuginev ettevõte. Toimetuleku tagamine on seega erinev. Konkurents ebavõrdne. See näide puudutab ka näiteks hooldekodude probleemi, kus hinnapoliitika puudutab erakapitalil põhinevat hooldekodu teravamalt, omavalitsuste puhul aga annab võimalusi puudujääke tasandada.

Aivo Värtonile soovitan siiski jääda Võrumaale. Kindlasti tuleb ka paremaid päevi. Kuidas käituksin Värtoni asemel, ei oska öelda. Inimene hindab oma tööpanust ettevõttesse ise ja seega ise ka otsustab, kuidas käitub raskuste korral. Mina olen tema ettevõtetes olnud korduv külastaja ja teen seda ka tulevikus. Omasid tuleb hoida!

Aivar Rosenberg (Reformierakond): Reformierakonna üks põhiseisukohti on, et inimestel on õigus elus teha valikuid ja olla ise oma õnne sepp. Mina eelistan jätkata ettevõtlusega Lõuna-Eestis. Usun, et Reformierakonna programm, mille pärast järgmisi valimisi ellu viime, pakub ettevõtjatele piisavalt tuge, näiteks kavandame sotsiaalmaksu kahe protsendi võrra alandada, tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Soovime tagada Eesti julgeoleku ja panustada rahvastiku kasvu, tõstes kolmanda lapse toetuse 300 euroni kuus.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Ei ole Nõiariigi peremehega tükk aega trehvanud ega ole antud juhtumi asjaoludega kursis. Igal juhul soovin Aivole ja tema perele oma ettevõtmistes edu! Kui nad tõesti peaksid Austraaliasse kolima, siis loodetavasti on neil mõne aja pärast plaanis ka kodumaale naasta – uute kogemuste võrra rikkamana.

Ent tõsi on see, et riik peaks senisest enam soodustama maaettevõtlust ja toetama uute töökohtade loomist maapiirkondadesse. Otsene mõju oleks vähendada sotsiaalmaksu määra väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Samuti tuleb toetada maapiirkondadesse töökohti loovaid ettevõtjaid investeeringute tegemisel ja elektrivõrguga liitumisel.

2. Minu elukoht on Võrumaa ja selleks ta ka jääb! Reisimine on tore, aga samas tihti väga väsitav. Minu sümpaatia kuulub, uskumatu küll, aga Poolale. Võrratu maa, mis on poole päeva autosõidu kaugusel.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Innar Mäesalu (Reformierakond) ei vastanud.

Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.

15 PÄEVA ENIMLOETUD