Menu

Põlvamaa jaoks oleks parim variant maakonda ühendav omavalitsus

  • Kirjutas Henari Kamenik, Põlva maavalitsus

Pildil vasakult paremale: Kalev Kreegipuu (1993–1998), Urmas Klaas (2004–2007), Ulla Preeden (maavanem aastast 2011), Mart Madissoon (1998–2003), Priit Sibul (2007–2011). Pildilt puudub Margus Leivo (1990–1993). Foto: PÕLVA MAAVALITSUSPõlva maavanemad haldusreformist:

5. veebruaril kohtus maavanem Ulla Preeden nelja endise Põlva maavanemaga, et üheskoos haldusreformi teemadel nõu pidada. Kohtumisele olid kutsutud kõik endised Põlva maavanemad: Kalev Kreegipuu, Mart Madissoon, Urmas Klaas, Priit Sibul ning ka Margus Leivo, kes kahjuks osaleda ei saanud. Ühiselt leiti, et Põlvamaa jaoks oleks parim variant maakonda ühendav suur omavalitsus.

„Haldusreform on päevakorral olnud taasiseseisvumisest saadik ning me kõik oleme oma maavanema ametiajal sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud,” juhatas Preeden nõupidamise sisse. „Kohalikes omavalitsustes on kahtlemata tegemist kirgi kütva teemaga, kuid kogukondade tasandil ei ole praegu palju kohtumisi olnud, mistõttu on minu eesmärk võimalikult erinevaid osapooli haldusreformi- teemalistesse aruteludesse kaasata. Ühelt poolt selleks, et vähendada inimeste hirmusid ja teisalt lükata ümber negatiivsed väärarusaamad, mis seoses haldusreformiga ringlevad,” jätkas praegune maavanem.

Eesmärk omavalitsuste võimekuse parandamine

Kalev Kreegipuu meenutab: „1990. aastatel osalesid ka maavanemad Vabariigi Valitsuse istungitel. Nad said sõna oma maakonda puudutavate küsimuste otsustamisel ning ühisseisukohti esitati ka muudel teemadel. Mart Laari teise valitsuse avaistungil küsis üks meid märganud uus minister: kas esimese istungi puhul on mingi meeskoor esinema kutsutud? Sealt alates on riigiasutusi järjekindlalt tsentraliseeritud, viidud otsustamist kohapealt kaugemale ning eelistatud üleriigilisi ja erakondlikke huve kohalikele huvidele. Õnneks pole maavanemate puhul enam tegemist mitte meeskoori, vaid tubli segakooriga.”

Riigikogu koosseisu kuuluv Priit Sibul leidis, et inimestele seostub haldusreformiga kaasnev valdade liitumine eelkõige koolide ja poodide kadumisega, mis tegelikult ei sõltu üldse reformist. „Peamine küsimus on siiski rahas ja omavalitsuste võimekuses teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust parandada,” leidis aastatel 2007–2011 Põlva maavanem olnud Sibul. „Olemasoleva maksumaksjate hulga ja demograafi lise seisuga ei ole võimalik mitte midagi tehes olemasolevat olukorda säilitada. Praeguse taseme hoidmine nõuab tegutsemist ja julgeid samme, ning kui me tahame, et miski paremaks muutuks, peavad muudatused olema seda suuremad,” jätkas Sibul. Talle sekundeeris Kalev Kreegipuu: „Väikestel omavalitsustel ei ole piisavalt raha ega vahendeid ning valdade liitmine tõstaks tõenäoliselt volikogude kompetentsi.” Tema sõnul on kõige olulisem ikkagi sotsiaalsüsteemi korraldamine, mille arvelt ei saa järeleandmisi teha.

Mõneti skeptilised oldi praeguse vabatahtliku liitumisperioodi suhtes, kus ühe peamise kriteeriumina on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuse minimaalne arv 5000 elanikku. Kardeti, et paljude valdade eesmärk on saada minimaalne elanike arv lihtsalt kokku, aga pikemat arenguperspektiivi ei arvestata. Mart Madissoon leiab, et kui moodustada maakonnast üks suur omavalitsus keskusega Põlvas, ei tunneks ükski omavalitsus, et on kellelegi alla jäänud või alla läinud. „Kaoks ära omavaheline konkureerimine, kõik liituksid tervikuna,” arvas Madissoon. Ka Tartu linnapea Urmas Klaas nõustub, et sellisel juhul kaob ära naabrimehega võistlemise mentaliteet. „Äärmisel juhul oleks alternatiiv ka kaks omavalitsust maakonnas, keskustega Räpinas ja Põlvas,” leidis Klaas. Praegu on selline kahekeskuseline mudel kirjas ka kehtivas Põlva maakonna arengukavas aastateks 2015–2020. Maavanem Ulla Preeden lisas samuti, et kahe keskusega ühinemine oleks praegu tõenäoliselt kõige valutum ja osaliselt juba suurte vaidluste käigus läbitud tee. Paraku pole maakonna arengukava siduv dokument ja seetõttu teeme kõike justkui otsast peale.

Inimeste hirmud peavad saama selgitatud

15 PÄEVA ENIMLOETUD