Menu

Lugusid Rogosi mõisast

Rogosi mõisa peahoone. Foto: MAARJA ROONRogosi mõisa siseõu. Foto: MAARJA ROON.Samal teemal: „Lugusid Räpina mõisast” (20. september), „Lugusid Pikajärve mõisast” (27. september) ja „Lugusid Sänna mõisast” (4. oktoober).


MÕISALEGENDID • Rogosi mõis on Eesti üks väheseid, võib-olla ka ainus säilinud kinnise siseõuega kindlusmõis. Paljud praegu alles olevad mõisad ehitati 19.–20. sajandi alguses. Seega ajal, mil sõjapidamiseks kasutatavad vahendid olid müürilõhkumises niivõrd tõhusad, et mõisnikud ei jaksanud enam oma häärbereid rünnakute vastu kindlustada. Kuna kaitseehitistele ei olnud mõtet raha kulutada, rõhuti mõisates uhkusele ja stiilile.


Rogosi mõisahoonete plaan pärineb arvatavasti ajast, kui mõisaid veel kindlustati. Säilinud hooned on küll barokk- ja varaklassitsistlikus stiilis, aga ühe legendi järgi oli samas kohas kindlus juba vanadel eestlastel.


Mõisa all on suured võlvkeldrid, mis on nüüdseks suuresti kinni müüritud. Keldrites olevat olnud nii käigud kui ka vangikongid. Üks mõisahärradest karistas talupoegi kartseriga isegi mõisapõllul valesti laulmise eest.


Mõni külastaja on Rogosis tänapäevalgi näinud ringi kõndimas punaste silmadega üleni musta parunit. Siiski ei olnud kõik mõisnikud üdini kurjad. Rahvasuu meenutab ka üht mõisaprouat, kes külarahvale valget saia ja keedukapsaid andis. Tema abikaasa kinnitas omakorda mõisavankri külge hoiatuseks kella, et külas kõik aegsasti härrasrahva tulekust teaksid.


Sinine nunn ja talutüdruk Katariina I Rogosi mõisa kõige tuntumad legendid on seotud kahe naisega. Esimene neist naistest on sinise kleidiga kummitus. Tema jalutavat mõisas ringi juba mõisaeelsest ajast, kui Rogosi koha peal oli veel klooster. Kuigi ühtegi kirjapandud allikat kloostri olemasolust ei ole leitud, on Rogosi sinise kleidiga nunnast isegi näidend kirjutatud.


Teine põnev Rogosi piirkonna legend jutustab aga ühest ajaloos kindlasti eksisteerinud isikust – keisrinna Katariina I. Sünninimega Marta Skowronskana oli lihtne Liivimaa talutüdruk, kes sai hiljem Peeter I naiseks ja pärast oma mehe surma paariks aastaks ka tsaaririigi valitsejaks.
Peeter I häbenes oma abikaasa päritolu ning käskis kõik andmed keisrinna päritolu ja perekonna kohta hävitada. 19. sajandil, ammu pärast Katariina I surma olevat aga teatatud, et Rogosi lähedusse jäävasse Vungi talusse kavatsetakse keisrinna auks püstitada mälestussammas. Erinevate versioonide kohaselt peeti Vungi talu kas Katariina I sünnikohaks või ajutiseks lapsepõlvekoduks. Mõned aastad hiljem meeleolud tsaaririigis muutusid ja samba rajamise plaan kästi maha vaikida. Ajaloolased teavad keisrinnast endiselt väga vähe. Lisaks Rogosile pretendeerivad Katariina I lapsepõlvekodu tiitlit veel mõned Lätimaa paigad. Eks legend olegi lugu, milles tõde ja väljamõeldu on omavahel põimunud niivõrd tihedalt, et üksteisest on neid võimatu eristada.


Praegu tegutseb Rogosi mõisas kool, külalistemaja ja muuseum.

15 PÄEVA ENIMLOETUD