Menu

Riigikogulane vastab Võru–Valga raudteeliini kohta

Foto: WikipediaKÜSIMUS–VASTUS • Riigikogulaste seekordsetest vastustest võib täheldada, et kui reformierakondlased ja ka IRL-lased on Kagu-Eesti reisirongiliikluse murekohtadega üksikasjalikult kursis, siis enamik opositsionääre üritas oma teema mittetundmist peita üldiste ja sisuliselt mitte midagi ütlevate vastuste taha. Erandiks on Heimar Lenk, kes küsib õigustatud küsimuse: kui rongiliiklus avatakse, siis kui kallid saavad olema piletid? Eraldi kiitust väärib seekord Ülo Tulik, kes on end rongiliikluse probleemidega ülihästi kurssi viinud.


Küsimus kõlas järgnevalt: Kagu-Eesti inimestel on suur huvi Võru–Valga reisirongiliikluse taastamise vastu. Kas peate selle liini taastamist vajalikuks ja kui jah, siis kuidas kavatsete selle taastamisele kaasa aidata?

Valdo Randpere (Reformierakond):
Võru–Valga liini taastamist pean vajalikuks mitte ainult sellepärast, et see annaks Võru ja Valga inimestele võimaluse nende kahe linna vahel sõita. Juhul, kui praegu intensiivselt arutuse all olev Rail Baltica saaks tegelikkuseks ja hakkaks kulgema läbi Pärnu, siis võiks Võru–Valga liini taastamine anda võimaluse Valgast Riiga sõites Rail Baltica kasutamiseks. Ise ma labida ja kirkaga seda liini nüüd vaevalt et ehitama satun, aga kui infrastruktuuri teema arutuse all on, kavatsen seista igati Kagu-Eesti integreerimise eest kaasaegsetesse transpordivõrkudesse. See ei puuduta ainult raudteetransporti, Kagu-Eesti elanikele on vähemalt sama tähtis korralike tolmuvabade maanteede olemasolu.

Rein Randver (SDE): Raudteeliikluse toimimine ka Tallinnast kaugemates piirkondades on vajalik nii kohalikele elanikele kui külalistele. Piirkondade arengukavades on kindel koht reisirongiliikluse toimimisel. Viimane reisirong sõitis Valga–Võru suunal 2001. aastal.
Kümne aastaga on jäänud korrastamata raudtee ja ooteplatvormid.
Üle miljardi krooni maksev Koidula piirijaam on valmis, mis oli ka reisirongiliikluse avamise üks eeldustest. Täna tuleks jätkata tööd, et alates 2014. aastast saaks kasutada Euroopa Liidu raha kohaliku- ja rahvusvahelise reisirongiliikluse taastamiseks.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Tulevikule mõeldes tuleks reisiliiklus Koidula–Valga liinil kindlasti taastada. Selleks on aga lõik vaja renoveerida, sest praegu on seal maksimaalne võimalik kiirus 60 km/h, ja ehitada korralikud ooteplatvormid. See nõuab umbes 25 miljoni euro suurust investeeringut, mis on mõeldav üksnes Euroopa Struktuurifondide raha kaasates.
Medalil on ka teine külg. Sõitjaid on vähe ja kui pole sõitjaid, on väga keeruline teha otsuseid investeeringuteks ja uute liinide avamiseks. Lootus, et reisirongiliiklus muutuks Eestis isetasuvaks, on väike, ja riigieelarvest tuleb jätkuvalt peale maksta. Aga kusagil on toetamisel või õigemini toetamise mõttekusel piirid. Äsja Koidulani pikendatud Koidula–Tartu liinil oli septembris nende peatuste vahel sõitjaid 174. Riigi dotatsiooniks vedajale kujunes nii 34 eurot reisija kohta. See tähendab, et igale Koidula–Tartu liinil sõitjale maksti piltlikult öeldes 34 eurot peale.
Kas meil on kindlust, et Tartu–Koidula liinil sõitjate arv kasvab ja Koidula–Valga liinil tuleb rohkem sõitjaid?

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kindlasti olen Võru–Valga rongiliikluse taastamise poolt ja püüan sellele ise ka  igati kaasa aidata. Kahjuks ei ole meil riigis kindlat plaani, kuidas rongiliiklust korraldada ja heaks näiteks on Haapsalu, kus raudteerööpad on üles võetud ja kus nüüd avastati, et see oli viga ning soovitakse raudteelõik taastada.
Mujal Euroopas on linnadevaheline rongiliiklus hästi populaarne ja hästi toimiv transpordiühendus. Esimene, mis teha saan, on see, et esitan koos erakonnakaaslastega majandus- ja kommunikatsiooniminister Partsile arupärimise rongiliikluse taastamise võimalikkuse kohta.

Heimar Lenk (Keskerakond): Ma pean igal juhul Võru–Valga reisirongiliikluse taastamist vajalikuks. Mida rohkem raudteed, seda parem! Õnneks on parempoolsete pealesurutud seisukoht 1990. aastate lõpuaastaist, et raudteed pole, ajame Eestis asjad autoga ära, ajaloo prügikasti visatud. Nüüd oleme hakanud taas aru saama, et raudtee on odavaim viis nii rahvale reisimiseks kui transpordivedude tarvis. Kuid ühel asjal peame silma peal hoidma (nii poliitikud kui ajakirjandus): kui ühendus avatakse, peavad piletihinnad rahvale taskukohased olema. Mitte nii, nagu Elektriraudtee puhul, mis tõstab sel aastal piletihindu juba neljandat korda. Lubamatu!
Igal juhul hakkan Riigikogus majandusminister Partsile peale käima, et avagu liiklus Valga ja Võru vahel kiiresti ära. Rahval on ju sõita tarvis!

Ülo Tulik (IRL): Reisirongiliikluse taastamiseks Kagu-Eesti kolmnurgas on vaja remontida Koidula ja Valga vaheline raudteelõik. Praegune raudtee konstruktsiooni seisukord võimaldab seal sõita kiirusel kuni 60 km/h. Samuti puuduvad Koidula–Valga vahel nõuetele vastavad ja ohutud reisijate ooteplatvormid.
Lõigu investeeringuvajadus, et tõsta seal reisirongide sõidukiirus 120 km/h ja ehitada välja kuus ooteplatvormi, on umbes 25 miljonit eurot. Kuna rahastus tuleks kõne alla alates uuest Euroopa Liidu toetusperioodist (2014–2020), siis lähiajal seal reisirongid sõitma ei hakka.
Alates 2014. aastast jõuavad Eestisse ka uued Stadleri reisirongid, mis annavad võimaluse liinivõrke ümber teha ehk siis mahtusid suurendada.
Leian, et reisirongide teema on natuke ülemüstifitseeritud. Jah, kindlasti on väga tore, kui liinivõrk oleks tihe ja ronge sõidaks palju, aga paraku on see väga kallis (nii infrastruktuuri ehitamine kui hilisem doteerimine). Eesti on hajaasustusega riik ja reisijateveo korraldamine rongidega majanduslikult üsna ebamõistlik. Igal taolisel arendusel on nii-öelda hinnalipik – näiteks igale Tartu ja Koidula vahel reisijale, kes septembris pileti ostis, maksis riik riigieelarvest peale ligikaudu 34 eurot reisija kohta. Jutt, et rong tooks inimesed maale, on kahjuks jama. Inimesi oleks odavam vedada kas või taksodega.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Kahjuks ei saa ma seda teemat kommenteerida, seda ei ole arutanud kordagi minuga kohtunud Võrumaa ega Valgamaa inimesed. Ei Riigikogus ega maaelu komisjonis. Kui selline teema tõstatub, olen valmis arutama. Teema kui selline kuulub Riigikogu majanduskomisjoni käsitlusvaldkonda.
Samas arvan, et kindlasti muudaks selline ühendus inimeste elu selles regioonis lihtsamaks.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kõik transpordivõimalused, mis aitavad kaasa Kagu-Eesti inimeste reisimisvõimaluste ja liikumise avardamisele, on teretulnud. Kui Võru–Valga liinil on piisavalt huvilisi ja reisijaid, siis tuleb kaaluda selle teoks tegemist. Vajalik on üks korralik uuring, mis näitab, palju reisijaid oleks. Mida tuleb aga tähele panna, on see, et juhul kui rongiliin tehakse, sõidaks rong ikka inimestele vajalikel aegadel. Vastasel korral on hea öelda, et keegi ju ei sõida ja ega siis pole liinigi vaja. Samuti ei ole vaja sellele liinile panna suuri täismahulisi ronge.
Edelaraudtee võiks enam rõhku panna rööbasbussidele. Need on ühe-kahevagunilised, väiksemad rongid, mis võtavad ka vähem kütust ja vastavad meie inimeste nõudmistele.


Kalvi Kõva (SDE): Sorides natuke ajaloo prügikastis, selgub, et 2001. aastal, kui antud reisiliiklus suleti, kasutas Piusa–Võru ja Antsla–Võru liini headel päevadel kümme reisijat, tavaliselt aga veel vähem. Sulgemise tulemusena pandi tööle erinevad bussiliinid ja ehitati teelõike. Kahtlen siiralt, kust on tekkinud tänased reisijad? Kindlasti on otstarbekas käivitada liin, kui Valgast saab istuda kiirrongi, mis sõidab Tallinna ja teiste Euroopa pealinnade vahet, või kui Koidulast saab sõita otse Venemaa avarustesse.

Priit Sibul (IRL): Võru ja Valga vahel reisirongiliikluse taastamine nõuaks enam kui kümne miljoni euro suurust investeeringut raudtee infrastruktuuri. Kas seda teha, tuleb kaaluda järgmise perioodi (2014–2020) eurovahendite kasutamist otsustades, täna riigil selleks võimalusi ei ole. Kuna Võru ja Valga pole teineteise suhtes tõmbekeskused, siis on muidugi küsimus, kui palju oleks reisijaid. Üks variant oleks see, kui seda raudteelõiku läbiks Riia–Moskva rong. Lätlased on selle vastu ka huvi tundnud, kuid selleks peaks raudteel saama sõita kiirusega 120 km/h.


Inara Luigas (Keskerakond) ei vastanud.

15 PÄEVA ENIMLOETUD

VIIMASED