Võrreldes ülemöödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem, selgub keskkonnaagentuuri ülevaatest.
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine, milleks on üle 27 000 pilv-maa välgu.
Välkude jaotust kuude kaupa iseloomustab hästi Eestile omane juuli ja augusti kõrge pilv-maa välkude arv. 2023. aastal oli hooaja kõige äikeselisem kuu august. Möödunud aastatega, mil juuni oli kõige äikeselisem kuu, oli 2023. aastal juunis pigem vähe äikest, moodustades kõikidest pilv-maa välkudest ligi 16 protsenti 3576 välguga. Juulis ja augustis oli välke vastavalt 5984 ja 12 784. Seega üle poole kogu 2023. aasta pilv-maa välkudest registreeriti augustis. Kuus protsenti välgulöökidest esines septembris, kui välke oli 1524.
2023. aasta pilv-maa välkude ruumilises jaotuses on näha, et enim lõi välku Kagu-Eestis ning Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. Vähem oli äikest Loode-Eesti kandis ja põhjarannikul.
Kogu Eesti peale oli 2023. aasta äikesehooajal kokku 82 äikesepäeva, mis on pikaajalisest keskmisest 15 päeva võrra rohkem. Sarnaselt pilv-maa välkude ruumilisest jaotusest oli ka äikesepäevi kõige rohkem just Kagu-Eestis ja Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. Vähem oli äikesepäevi Põhja-Eestis ja saartel.
Linnade arvestuses oli mullu kõige rohkem äikest Võru ümbruses(945 pilv-maa välguga ja Otepää kandis 913 välguga. Märkimisväärselt oli äikest ka Pärnu ja Põlva kandis, vastavalt 853 ja 838 pilv-maa välku. Kõige vähem esines äikest Paldiski, kus oli vaid 167 pilv-maa välku, ja Lihulas 169 välguga.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
FOTOD: Aigar Nagel
Tartus reede õhtul Kaarsilla ja Rahu silla vahel alanud Euroopa kultuuripealinna Tartu suur avapidu ehk kontsertlavastus "Kõik on kokku üks!" ummistas rahvast nii Emajõe kalda kui Vabaduse puiestee, kirjutab Tartu Postimees.
FOTOD: Aigar Nagel
Ligi pool tundi enne kontsertlavastuse algust oli Emajõe äär juba rahvast paksult täis ning päris jõeäärde oli raske vaatamiseks kohta leida. Mida aeg edasi, seda enam kogunesid inimesed ka jõest kaugemale, Vabaduse puiesteele.
FOTOD: Aigar Nagel
Kontsertlavastus algas kell 19. Esmalt peeti kõnesid ning viimasena rääkinud Euroopa energeetikavolinik Kadri Simson andis Tartu 2024 meeskonnale üle 1,5 miljoni euro suuruse Melina Mercouri preemia.
FOTOD: Aigar Nagel
Kontsertlavastuse vaatemängu taga on lavastaja Taavi Tõnisson, kelle sõnul sai lavastuse idee alguse Tartu 2024 juhtmõttest "Ellujäämise kunstid" ehk nendest osksutest, väärtustest ja teadmistest, mis aitavad meil tulevikus paremini elada. Kontsertlavastuses on need Tõnissoni sõnul eelkõige seotud inimeste omavaheliste suhetega.
FOTOD: Aigar Nagel
Etendus algas viie lapse kullimängust, misjärel liikus vaatemäng õige pea edasi Emajõele vette. Seal muutus näitlejatele ja liikumisele keskendunud lavastus visuaalseks vaatemänguks Emajõe jääpinnal.
FOTOD: Aigar Nagel
Lehekülg 51 / 1919