. 
Norstati värskest uuringust selgub, et 51 protsenti Eesti perekondadest on teinud rahalise annetuse Ukraina toetuseks ja kolmandik aidanud sõjapõgenikke vajalike esemetega.
“Sõda Ukrainas läheb eestlastele väga korda ja endale jõukohase panusega on panustanud paljud. Küsitlus näitas, et ka kuni 550 eurot kuus teenivatest ehk kõige madalama sissetulekuga inimestest elab iga teine sellises leibkonnas, kus on peetud võimalikuks mingi summa ukrainlaste abistamiseks anda,” kommenteeris küsitlustulemusi uuringufirma Norstat Eesti juht Evelin Pae.
Tema sõnul on kõige heldemad annetajad olnud kõrgepalgalised, enam kui 2000-eurose kuusissetulekuga inimesed, kellest koguni 74 protsenti on enda sõnul teinud rahalise annetuse.
Vanusegrupiti on aktiivseimad kõige nooremad ehk 18-29-aastased ja kõige eakamad, enam kui 60-aastased küsitletud, kellest on Ukraina heaks rahaliselt panustanud vastavalt 58 ja 56 protsenti vastanuist. Regiooniti on kõige agaramalt ukrainlastele rahalist toetust tulnud Lõuna- ja Lääne-Eestist, kus annetuse on teinud 58 protsenti perekondadest. Vajalikke esemeid on annetanud 33 protsenti ja ise vahetult sõjapõgenikega suhelnud iga neljas Eestis elav pere.
Eestis elavatest vene peredest on rahalisi annetusi Ukraina heaks teinud 18 protsenti ja vajalike esemetega aidanud 22 protsenti. Vahetult suhelnud on sõjapõgenikega 31 protsenti vene rahvusest Eesti elanikest ja 21 protsenti eestlastest.
Koguni 73 protsenti Eesti sõidukijuhtidest kasutab sõidu ajal mobiiltelefoni, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.
Uuringus osalenud juhtidest kinnitas ainult 27 protsenti, et nad ei kasuta sõidu ajal mobiiltelefoni. Väga tihti kasutatakse telefoni navigatsiooniseadmena või kõnedeks vabakäesüsteemiga.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Lehekülg 561 / 1942
