Menu

.      

EESTI ELU

Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis reedel toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti - kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. 

„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseiva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Arstide arv on Eestis 3,5 arsti 1000 inimese kohta ehk see on ligilähedane Euroopa Liidu riikide keskmisega, kus on 3,6 arsti 1000 inimese kohta. Samas õdesid on Eestis 6,2 õde 1000 inimese kohta ehk oluliselt vähem kui EL-is keskmiselt, kus on 8,5 õde 1000 elaniku kohta. Rahvastiku tervise arengukavas on seatud sihiks õdede suhtarvu kasvatamine üheksa õeni 1000 inimese kohta.

2016. aasta lõpus sõlmitud konsensusleppe alusel on õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu aasta-aastalt suurendatud. 2019. aastal astus õe põhiõppesse 508 tulevast õde, mis on ligi 40 protsenti enam kuni neli aastat varem.

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannuse sõnul on õdede puuduse leevendamiseks vaja veelgi suurendada koolitusmahte, mida praegu piirab nii kõrgkoolide vähene rahastamine kui ka praktikajuhendajate tasustamata jätmine. „Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid. Mida rohkem on õdesid, seda tervemad on meie inimesed,“ lisas Anneli Kannus.

Esmakordselt Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolide ajaloos saab lõpudiplomi 97 terviseteaduse magistriõppekava lõpetajat. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preedeni sõnul on esimene lend magistriõppe vilistlasi kõrgkooli jaoks kahtlemata ajalooline sündmus. „Esimesed terviseteaduse magistrid annavad oma lõputöö ühe osana tehtud arendusprojektidega panuse reaalsete probleemide lahendamisele tervishoius ja seega ka ühiskonnale laiemalt,“ ütles Ulla Preeden.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernitsa sõnul on tee tervishoiukõrgkoolide magistriteni on olnud pikk ja väldanud aastaid. „Loodame nüüd, et kauaoodatud eriõed saavad tööturul väärilise tähelepanu. Elanikkonna vananedes vajadus meie tervishoiukõrgkoolide tervishoiuspetsialistide järele üha kasvab,” ütles Ülle Ernits.

Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel tähistatakse 2020. aastal rahvusvahelist õdede ja ämmaemandate aastat, et pöörata tähelepanu õdede ja ämmaemandate olulisele rollile tervishoius ja nende puudusele kogu maailmas.

Kolmapäeva õhtul Tallinnas toimunud haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud iga-aastasel noortevaldkonna tunnustussündmusel Noorte Heaks Tänu toodi esile läinud aasta noorsootöö tegusid ja tegijaid üle Eesti ning aasta noorsootöötaja tiitli pälvisid Triin Mäger ja Roger Tibar.

Tallinnas Maarjamäel toimunud auhinnatseremoonial tunnustas noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Mul on hea meel, et Eestis on niivõrd palju selliseid inimesi, kes on võtnud enda südameasjaks noorte elu paremaks muuta! Olen siiralt tänulik tehtud töö eest,“ sõnas Reps. „Noorsootöö mõjutab otsesõnu meie kõigi heaolu – on ju tänased noored need, kelle kanda on tulevik. On ääretult oluline neid, kes tegutsevad noorte heaks, esile tuua ja kiita,“ innustas Reps.

Aasta noorsootöötaja tiitli pälvisid kaks silmapaistvat noort – Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Roger Tibar ning Pärnu Noorte Vabaajakeskuse noorsootöötaja Triin Mäger.

Roger Tibar eestvedamisel on noorteühendusi ja osaluskogusid ühendavat katusorganisatsiooni Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) suutnud käivitada koostöö väga paljude organisatsioonide vahel. Samuti panustab ta ENL esindajana mitmetes üleriigilistes töögruppides strateegilisse planeerimisse tehes kuuldavaks noorte hääle.

Noorsootöötaja Triin Mäger panustas 2019. aastal oluliselt Pärnu mobiilse noorsootöö algatamisse ja Pärnumaa Tugila loomisesse, toetades oma tegevusega spetsialiste ja viies kokku asjatundjaid võrgustikukohtumiste raames.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonna arengusse tunnustati Anne Õuemaad ning Eesti Noorteühenduste Liitu. Anne Õuemaa on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses coach-superviisor ning on toimetanud noorsootöös juba aastast 2002. Anne on panustanud erinevatesse projektidesse nagu Murdepunkt, Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste, Coachi mind!, Selge Suund, Kogemuste Kullaproov ja paljud teised. 2019. aastal on Anne viinud ellu vähemalt 100 coachingu sessiooni noorsootöötajatele ning tänu temale on paljud spetsialistid leidnud oma tee ja motivatsiooni noorsootöö teinekord keerulises olustikus.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on Eestis pikka aega seisnud noorteühenduste heaolu eest ja toetanud noortevaldkonna arengut. Viimase aja suurimaks panuseks on olnud noorteühenduste ja osaluskogude rahastatuse suurendamisse, eraldiseisva noortevaldkonna arengukava säilimisse ning noorsoo ja -töötajate tunnustamisse panustamine. Möödunud aastal on Eesti Noorteühenduste Liidu tegevuse tulemusena enamikes kohalikes omavalitsuses loodud võimalused noortel kaasa rääkida otsustes.

Aasta noorteühing või -organisatsioon on Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon (EKNO) ja Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine (ENVTL), aasta huvikool Türi muusikakool, aasta noortekeskus Pärnu noorte vabaajakeskus, aasta osaluskogu Viimsi noortevolikogu, aasta õpilasesindus Võru gümnaasiumi õpilasesindus MÕIS, aasta noortemale Saaremaa Öpilasmalev „Köigi malev“, aasta noortelaager on projektlaager TAIP ning Taevaskoja noortelaager, aasta kohalikud omavalitsused on Keila ja Tallinna, aasta noorsootööühingud on Eesti Kunstikoolide Liit ja Tartumaa Noorsootöötajate Ühendus ning aasta panustajad on Anna Kaisa Oidermaa ja Briti Nõukogu. Noortevaldkonna aasta teod on ERYICA koolitus „Noorteinfo arendamine ja võrgustikutöö“ ning Noortekonverents §.

Toimunud noortevaldkonna tunnustussündmus oli järjekorras neljateistkümnes. Sündmusega seisavad haridus- ja teadusministeerium ning ENTK selle eest, et kõiki Eesti noorsootöösse ja noorte heaks panustajaid märgataks ning noorsootöötaja mõiste saaks laiema jalgealuse. „Noortevaldkonnas tegutsejad aitavad noortel avastada oma huvid ja potentsiaal, võimaldavad sellega süvitsi minekut, hoolitsevad, et noori oleks kuulda ja näha. Igaüks, kes noortevaldkonnas noorte arengusse oma panuse annab, väärib tunnustust igapäevaselt. Märgakem ja tunnustagem, et nende ind kaua püsiks,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer tulevikku vaadates.

Loe veel uudiseid:

  1. Puidutöösturid: raiemahtude vähendamine viib töökohad maapiirkondadest
  2. Hambaravihüvitist kasutas mullu üle veerand miljoni inimese
  3. Riigikogu kiitis kogumispensioni reformi eelnõu lõpphääletusel heaks
  4. Eesti parim õpilasesindus tegutseb Võru Gümnaasiumis
  5. Hiinast tellimine läheb kallimaks
  6. Postisaadetise mandriülest teekonda koroonaviirus üle ei ela
  7. Riigikogu lihtsustas kodakondsuse taotlemist alaealistele
  8. Ekspertide arvates kestab Hiina viirusepuhang vähemalt kuu
  9. Riik peab maksma lapsest eemale tõrjutud isale hüvitist
  10. Mullu oli rekordiline saagiaasta
  11. Jaanuari viimased päevad tulevad sombused
  12. Terviseamet soovitab uue koroonaviiruse tõttu reisiplaanid üle vaadata
  13. Fentanüül on turult tõrjutud, kuid levivad uued ohtlikud ained
  14. 13-aastane Peeter vajab abiraha ravikonsultatsiooniks Saksamaal
  15. Napilt üle poole inimestest ei näe valitsuse tegevuses julgeolekuriski
  16. Terviseamet hoiatab Hiinast väljaspoole leviva koroonaviiruse eest
  17. Valitsus jagab haridustoetuseks 353,7 miljonit eurot
  18. Keskkonnaamet suurendas hundi küttimismahtu 82 loomani
  19. Analüüs: paremate tervisenäitajate saavutamist takistab ebavõrdsus
  20. Avatud talude päev toimub tänavu 19. juulil
  21. Küsitlus: kolmanik peab tähtsaimaks rahvuse ja keele säilimist
  22. Riigikogu asub muutma psühhiaatrilise abi seadust
  23. Päästeamet: kriisiks on valmis vaid 15 protsenti elanikkonnast
  24. Eesti Töötukassa tänas maakonna parimat tööandjat ja koostööpartnerit
  25. Kuidas möödus 2019. aasta piirivalvele, annab videos ülevaate piirivalvebüroo juht Ivo Utsar.
  26. VIDEO Meremäe koolis toimus maailmakoristuspäeva tänukontsert
  27. Mullu jäi Eesti teedel auto alla ligi 5000 metskitse
  28. 80 aastat Eesti külmarekordist
  29. Aastalõpusaadetised on Eestisse jõudmas
  30. Selveri kõik kauplused lähevad üle digitaalsetele hinnasiltidele
  31. Alates 1. veebruarist muutub riiklike teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine
  32. Bingo loto loosimisel võideti jackpot üle 570 000 euro
  33. Eestlaste andmesidekasutus välismaal tõusis mullu ligi 100 protsenti
  34. Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti
  35. Päästeamet: alkohol niidab keskealisi mehi


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD