. 
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile veeseaduse muudatused, millega võetakse üle Euroopa Liidu joogivee direktiiv.
Kui seni kontrollisid joogivee käitleja ja terviseamet vee kvaliteeti kraani otsast, siis edaspidi tuleb hinnata joogivee kvaliteediriske ja kavandada nende ohjamine kogu veevarustusahelas alates veevõtukoha valgalast või toitealast kuni kraani otsani.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Kõrged küttekulud on sundinud pooled Eesti inimesed kulusid vähendama ja rohkem säästma, kuid samas on 52 protsenti eestlastest nõus kütte ja elektri eest rohkem maksma, kui see aitab saada sõltumatuks Venemaa ressurssidest, selgus Citadele panga tellitud uuringust.
Kolmes Balti riigis läbi viidud Citadele panga küsitluses vastas 37 protsenti Eesti inimestest, et on nõus küttekulude eest lühiajaliselt rohkem maksma, kui see aitab saada sõltumatuks Venemaa ressurssidest. Veel täiendavad 15 protsenti märkis, et on selleks valmis, kuigi finantsiliselt osutub see neile raskeks.
„On tõenäoline, et sügisel peavad kõik toasooja eest rohkem maksma, sest praegu on näiteks arutelu all soojatariifide muudatused, mis võivad mõnes vallas tõusta kuni kaks korda. Sellistel juhtudel on kasu säästudest. Eramaja omanikel tasub kaaluda soojustustöid, küttesüsteemide vahetust ökonoomsemate alternatiivide vastu või päikesepaneelide ostu. Tegemist on suurema investeeringuga, kuid märkimisväärse pikaajalise kasuga,“ ütles Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel.
Eesti naaberriikidest on Läti inimesed kõige vähem valmis küttekulude eest rohkem maksma. Seal märkis 39 protsenti vastanutest, et nemad sellega nõus pole. Leedus oli nii vastanuid kõigest 22 protsenti.
Citadele uuring päris ka inimeste plaanide kohta kõrgenenud küttekulude katmise osas ning selgus, et lausa 48 protsenti Eesti inimestest püüab igal võimalusel säästa, et kulusid langetada ja seega järgmiseks kütteperioodiks valmis olla. „Vähem üritatakse kulutada nii meelelahutuse, toidu, transpordi ja muu peale, mis otseselt hädavajalik pole. Kardetakse, et järgmise kütteperioodi läbimiseks pole varuks piisavalt vahendeid,“ lausus Moppel. “Kutsume üles kõiki tarbijaid olema ettenägelikud ja alustama säästmist järgmiseks kütteperioodiks.“
Ligi kolmandik ehk 29 protsenti vastanutest märkis, et nad otseselt säästa ei kavatse, kuid on loobunud planeeritud suurematest ostudest nagu reisimine, auto ostmine või remondi tegemine. 13 protsenti inimestest kavatseb kõrgetest kuludest tekkiva vahe katta eelnevalt kogutud säästude arvelt. „Kümme protsenti on ka selliseid, kes kavatsevad hoopis investeerida kodu energiatõhususe parandamisesse. Kui selline võimalus on olemas, siis see on kindlasti tark teguviis, sest see investeering kestab aastaid ning tuleb igal juhul kasuks,“ selgitas Citadele panga Eesti filiaali juht.
Samas on ka inimesi, kes peavad drastilisemaid käike ette võtma – kolm protsenti vastanutest märkis, et on kõrgete küttehindade tõttu tõenäoliselt sunnitud kolima väiksemale pinnale või kellegi teise juurde. Neli protsenti palub rahalist abi lähedastelt ning 16 protsenti püüab leida endale lisatööd.
Citadele eesmärk on tuua innovatsiooni Baltimaade pangandussektorisse ning pakkuda inimestele ja ettevõtetele rohkem võimalusi pangateenuste kasutamiseks.
Igapäevapanganduse teenuste kõrval pakub Citadele finantstehnoloogial põhinevaid teenuseid, sealhulgas moodsat mobiiliäppi ning viipe- ja välkmakseid. Citadele võttis Baltimaades esimeste seas kasutusele nimemakse, konto avamise e-tuvastuse teel ning viipemakseid toetavad sõrmused.
Citadele Group on Läti finantskontsern, mille peakontor asub Riias. Grupi tütarettevõtted ja filiaalid tegutsevad Eestis, Lätis ja Leedus.
Lehekülg 483 / 1935
