. 
.
Kuue suurema erakonna juhid on ühte meelt, et pärast valimisi tuleks vähendada ettevõtlust takistavat vohavat bürokraatiat, samas tööjõukitsikusele lihtsaid lahendusi ei pakutud, kirjutab Postimees.
Kaja Kallase sõnul on esmatähtis, et maksud oleksid selged ja õiglased, et tarkadesse inimestesse panustataks ning ekspordi arengut soodustataks. "Ettevõtete edukus sõltub ekspordist. Riik peaks avama ettevõtetele uksi. Vaatame, kuidas Taani ja Soome on välisministeeriumit reforminud – kogu nende jõud on suunatud ettevõtjate abistamisele. Muret tekitab klassiviha kasvamine, aga me ei saa aidata palgasaajat, kui me kiusame palgamaksjat. Riik võiks olla ettevõtjatel võimalikult vähe jalus," ütles Kallas Postimehe majanduskonverentsil "Risttee".
Oma suurima tugevusena teiste erakonnajuhtide ees näeb Kallas just 14 aasta pikkust kogemust erasektoris. "Kõike, mida ma olen teinud, olen ma teinud väga hästi. Ma olen olnud kahe advokaadibüroo partner ning olnud ka europarlamendis väga hinnatud," ütles ta.
Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski sõnul on esimene ülesanne bürokraatia vähendamine. "Me võiksime seada selge eesmärgi vähendada bürokraatiat 25 protsendi võrra. Me kirjutame hotellidele ette, kui suur peab olema peegel ja padi, kas seda on vaja?" küsis ta.
Teiseks on Ossinovski sõnul oluline, et riik suunaks ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) teaduse rahastamiseks. Kolmas probleem on tööjõupuudus. "Peaksime pingutama, et kasutada ära kõik tööjõupuhvrid. Meil on näiteks 40 000 inimest kinni lähedaste hooldamisega. Peaksime tegema tööd, et noored jõuaksid tööturule. Ka tagasiränne ja sisseränne on olulised," ütles Ossinovski.
Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et majanduse arengu jaoks tuleb kõigepealt hoida praegust tugevat vundamenti. Järgmiseks küsimuseks on hariduspoliitika ja teaduse rahastamine.
"Probleem on bürokraatia kasv, mis vajab tugevat analüüsi. Tööjõu küsimuses ei tohiks pugeda nurga taha, mis on meie kvoot. Lisaks meie sadamad, lennujaam – meie ühendusi teiste riikidega tuleb parandada. Meil on täna viis-kuus majandusdiplomaati, seda tuleks kordades kasvatada," ütles Ratas.
EKRE esimees Mart Helme tõi välja kaks märksõna: deregulatsioon ja internatsionalism. "Eesti majandus on sattunud eurodirektiivide käsumajanduse olukorda. Mõõdetakse peegli suurust, kas see on tõesti vaba ettevõtlus? Ei ole. Ma ju näen riigikogus, et 80 protsenti seadustest, mida me menetleme, tuleneb eurodirektiividest. Eestis kirjutatakse muidugi isegi Euroopa Liidu soovitused ümber kohustusteks. Kaotame 20 direktiivi ära," soovitas ta.
Teiseks tuleks Helme sõnul võtta eeskujuks Singapur, kus riigi ja erasektori vahel toimub paindlik koostöö. "See ei tähenda, et Eesti peaks muutuma riigikapitalistlikuks üksuseks, aga poliitikud ei saa öelda, et see on teie asi ja kui te hakkama ei saa, siis see on teine probleem. Meie käsitlus majandusest ei ole see, et 2 + 2 = 4, võib ka olla kolm, kui tehakse lolle otsuseid, ja viis, kui tehakse häid otsuseid," rääkis Helme.
Reedel toimus Postimehe ja advokaadibüroo Tark koostöös majanduskonverents "Risttee", kus said sõna suuremate erakondade juhid ja ühtlasi ka peaministrikandidaadid, et arutleda järgneva nelja aasta suurimate majandusküsimuste üle.
Berliini Eesti suursaatkonna konsulaarsekretär kinnitas, et tänavu on Saksamaa eestlaste huvi riigikogu valimiste vastu olnud ootamatult suur, kirjutab Postimees.
Eesti kodanikele Berliinis on seekordsed valimised olulised, kuna on üks konkreetne teema, mis tõesti otse nende elu puudutab - topeltkodakondsus. Berliinis neli aastat tegutsenud Eesti kultuuriseltsi KAMA ja siinse Eesti kooli juht Aira Paschke on selles küsimuses üks eestkõneleja. «See on jah südamelähedane teema,» tunnistas ta.
Paschke sõnul on olnud juhtumeid, kui Eesti passi pikendades ametniku küsimusele, kas tal on teine kodakondsus, ausalt vastanu jaoks on toiming väga keeruliseks muutunud. Kui teine kodakondsus lihtsalt maha vaikida, siis uute dokumentide saamisega probleeme ei ole. «See, et Eesti põhiseadus ja kodakondsusseadus on omavahel vastuolus, tekitab järjest enam segadust. Passi pikendamine või sünnijärgse kodakondsuse säilitamine pärast teise kodakondsuse omandamist ei tohiks sõltuda teid teenindama sattunud ametniku isiklikust arvamusest,» märkis ta. «Mitme kultuuri taustaga lapsi ei tohiks panna valiku ette, kas võtta ema või isa sünnijärgne kodakondsus.»
Paschke rääkis, et alaliselt välisriigis elav inimene soovib ka selle riigi ees kodanikukohustust täita ja valimas käia. Selle tegemiseks peab ta aga võtma selle riigi kodakondsuse. «Seega on mõistetav, et paljud sünnijärgsed eestlased on Eesti kodakondsuse kõrvale võtnud teise kodakondsuse.»
Paschke leidis, et on sügavalt Eesti huvides välismaal elavatele eestlastele mitte selga pöörata, vaid seadustada topeltkodakondsus, nagu seda on teinud näiteks Läti. «Nii säilib tõenäosus, et inimesed pöörduvad tagasi Eestisse või seovad välismaal sündinud eestlased oma tuleviku Eestiga,» ütles ta. «Meid on vähe ja me kõik oleme maailmas omamoodi Eesti saadikud.»
Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas reedese otsusega Tallinna ringkonnakohtu 2018. aasta 21. augusti süüdimõistva otsuse, mille järgi vägistas mees kaheksa-aastase lapse ja pani toime sugulise iseloomuga teo täisealise raske vaimse alaarenguga kannatanu suhtes.
Varem oli maakohus süüdistatava nendes tegudes tõendamatuse tõttu õigeks mõistnud. Riigikohtu arvates ei hinnanud ringkonnakohus kriminaalasja arutades tõendeid igakülgselt ja saatis seetõttu asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises koosseisus.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Valitsuse e-Eesti nõukogu toetas ID-kaardi ja e-identiteeti kümne aasta arenguplaani, millega plaanitakse suurendada Eesti ID-kaardi kasutamist rahvusvahelistes e-teenustes.
E-Eesti nõukogu kiitis reedel heaks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eestvedamisel valminud identiteedi- ja dokumendihalduse valge raamatu, mis kaardistab valdkonna hetkeolukorra ja toob välja ekspertide esmased vaated järgneva kümne aasta arengute kohta, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Vähiravifondi „Kingitud elu“ laekus jaanuaris annetustena ligi 152 000 eurot ning tasus raviarveid ligi 232 000 euro ulatuses.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Lehekülg 4 / 1772
