Menu

.      

EESTI UUDISED BNS

Vähiravifondi „Kingitud elu“ laekus jaanuaris annetustena ligi 152 000 eurot ning tasus raviarveid ligi 232 000 euro ulatuses.

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Vähiravifond kogus jaanuari annetustena ligi 152 000 eurot">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

FOTO: Aigar Nagel

Teeandmete kogumise ning tee-ehituse mõõtmise ja kontrollimisega tegeleva teede tehnokeskuse arenduse ja uuringute osakonna juhataja Marek Truu sõnul mõjutab kevadiste löökaukude tekkimist teematerjali vahelduv külmumine ja sulamine, kuid samas läheb Eesti teede kvaliteet järjest paremaks.

"Asfalt on poorne materjal ning kui vesi imbub mikropragude vahele, jäätub ning paisub, siis lõhub see asfaldiosakeste vahelisi sidemeid. Kui jäätumine ja sulamine toimub järjest palju kordi, siis hakkabki pinnakate murenema ning autod sõidavad lahtised asfaldiosakesed august välja," ütles Truu BNS-ile.

Truu sõnul toimub suvel sademetega sarnane protsess, aga vesi aurustub ära ning samuti on soojem bituumen pehmem, mis soodustab teekatte teatud määral nii-öelda iseparanemist.

"Talvel on teekattematerjal hapram ja tahkem ning bituumeni taastavat kokkusulamist ei toimu," lisas Truu.

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Ekspert: Eesti teede kvaliteet läheb järjest paremaks">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

pixabay

Reede hommikuks ehk kõigest esimese ööga oli tuludeklaratsiooni esitanud 134 500 inimest.

Esitatud deklaratsioonidest tulenevalt on tagasimakstav summa 48,5 miljonit eurot ja juurdemakstav summa 900 000 eurot, teatas maksu- ja tolliamet (EMTA).

Tuludeklaratsioone sai hakata esitama alates neljapäeva õhtust ning tulumaksu hakatakse tagastama alates 26. veebruarist.

Maksuameti esialgsetel andmetel saavad eelmisel aastal ettenähtust vähem maksuvaba tulu kasutanud inimesed küsida tagasi kokku 141 miljonit eurot enammakstud tulumaksu.

Alates 15. veebruarist algab tuludeklaratsiooni esitamine e-maksuametis/e-tollis, samuti hakkavad sel kuupäeval eeltäidetud tuludeklaratsiooni paberil väljastama teenindusbürood.

Enammakstud tulumaksu hakatakse tagastama tuludeklaratsiooni internetis täitnud inimestele alates 26. veebruarist, tuludeklaratsiooni paberil esitanud inimestele algab tulumaksu tagastamine 19. märtsist.

Tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäev on 1. aprillil ning juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtpäev on 1. juuli.

1. oktoobril on juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtpäev, kui deklareeritakse ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest või välisriigis saadud tulu. Samuti on 1. oktoober juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtpäev mitteresidendile, kes deklareeris mahaarvamisi Eestis.

Käesoleva aasta tuludeklaratsioonis on maksuvaba tulu aastas 6000 eurot, varem oli see 2160 eurot. Tuluvahemikus 14 400 kuni 25 200 eurot väheneb maksuvaba tulu nullini.

Foto: Shutterstock.com

Reedest saab maksu- ja tolliametile (MTA) hakata esitama tuludeklaratsioone, tulumaksu hakatakse tagastama alates 26. veebruarist.

Maksuameti esialgsetel andmetel saavad eelmisel aastal ettenähtust vähem maksuvaba tulu kasutanud inimesed küsida tagasi kokku 141 miljonit eurot enammakstud tulumaksu.

Ameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on tegemist eeldatava summaga, mis täpsustub pärast tuludeklaratsiooni esitamist, kui amet on arvesse võtnud ka mahaarvamised ja inimese enda poolt deklareeritavad tulud, näiteks üüritulu, kinnisvara müügi või ettevõtlustulu.

Kokku tagastab MTA tänavu inimestele eeldatavalt ligi 200 miljonit eurot, mis sisaldab nii aasta jooksul vähem kasutatud maksuvaba tulu kui ka üldisi maksusoodustusi, mida saab tuludest maha arvata, teatas amet jaanuarikuu lõpus. 

Alates 15. veebruarist algab tuludeklaratsiooni esitamine e-maksuametis/e-tollis, samuti hakkavad sel kuupäeval eeltäidetud tuludeklaratsiooni paberil väljastama teenindusbürood.

Enammakstud tulumaksu hakatakse tagastama tuludeklaratsiooni internetis täitnud inimestele alates 26. veebruarist, tuludeklaratsiooni paberil esitanud inimestele algab tulumaksu tagastamine 19. märtsist.

Tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäev on 1. aprillil ning juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtpäev on 1. juuli.

1. oktoobril on juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtpäev, kui deklareeritakse ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest või välisriigis saadud tulu. Samuti on 1. oktoober juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtpäev mitteresidendile, kes deklareeris mahaarvamisi Eestis.

Käesoleva aasta tuludeklaratsioonis on maksuvaba tulu aastas 6000 eurot, varem oli see 2160 eurot. Tuluvahemikus 14 400 kuni 25 200 eurot väheneb maksuvaba tulu nullini.

Foto Aigar Nagel

Kell 11.58 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Georg Otsa tänava, Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava ristmikul, kus 28-aastane mees ei pannud Citroen Berlingoga ristmikku ületades tähele paremalt lähenenud liinibussi, mida juhtis 53-aastane mees, ning sõitis viimasele ette. Toimunud kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto otsa jalakäijatele. Esialgsetel andmetel põles liinibussile valgusfooris sõitmist lubav tuli. Kaks jalakäijat, 15-aastane noormees ja 60-aastane mees, toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ning üks jalakäija, 43-aastane naine, toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile. 

Teine õnnetus juhtus kella 14.38 paiku Võrumaal Võru vallas Võrumõisa külas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 252. kilomeetril, kus 51-aastane naine ei andnud Toyota Corollaga peateele sõites teed vasakult lähenenud veoautole Scania, mida juhtis 65-aastane mees. Toyota juht sai kokkupõrkes vigastada ja kiirabi viis ta Lõuna-Eesti Haiglasse.

Politsei tabas ööpäevaga seitse joobes sõidukijuhti

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest seitse joobes sõidukijuhti. Üks juht oli esialgsetel andmetel tarvitanud narkootikume ja kuus olid rooli istunud alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile. Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks. Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD