. 
.
Veebruari alguse seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 47 inimest.
Vao keskuses elas 1. veebruari seisuga 34 inimest, neist 22 on rahvusvahelise kaitse taotlejat ning 12 rahvusvahelise kaitse saanud isikut, edastas AS-i Hoolekandeteenused pressiesindaja. Rahvusvahelise kaitse saanutest viis on EL-i rändekava alusel Eestisse jõudnud kvoodipagulased.
Keskuses elab kümme last ja viis naist, peresid elab keskuses viis.
Vao keskuses elab 12 riigist pärit inimesi. Kõige rohkem elab keskuses Süüriast, Gruusiast, Venemaalt, Iraanist ja Aserbaidžaanist pärit inimesi.
Vägeva keskuses elab 1. veebruari seisuga 13 inimest, nad kõik on rahvusvahelise kaitse taotlejad. Keskuses elab neli last, kolm naist ja kuus meest. Peresid elab keskuses kaks.
Vägeva keskuses elavad Egiptusest, Albaaniast, Venemaalt, Nigeeriast, Ugandast, Indiast ja Ukrainast pärit inimesed.
Jaanuari alguse seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 45 inimest.
Eelmise aasta 1. detsembri seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 51 inimest, neist viiendiku moodustasid EL-i rändekava alusel Eestisse jõudnud kvoodipagulased.
Põhiseaduse asjatundjate kogu hinnangul võiks riigikogul olla mitte 101, vaid 91 liiget.
Kogu põhjendab ettepanekut asjaoluga, et riigikogu liikmete arv arvutati 1992. aastal, kui Eesti rahvaarv oli enam kui 1,5 miljonit elanikku, kuid 2108. aastal oli see langenud 1,3 miljoni elanikuni, selgub reedel justiitsministeeriumis tutvustatud raportist.
Kogu selgitab, et riigikogu töö sisu on muutunud ning vähetähtis ei ole selle töö vähene efektiivsus ning eriti siis, kui sellega kaasneb riigikogu tugiaparaadi suurendamine, sealhulgas riigikogu liikme personaalsete assistentidega.
Samas eeldab raporti kohaselt riigikogu liikmete arvu vähendamine kindlasti uue riigikogu töökorra seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist.
Kogu leiab, et riigikogu liikmeks võiks järjestikku olla kaks koosseisu, et hoida riigikogu "värskena" ning vältida nn elukutselisi riigikogulasi ja piirata "broilerikasvandust".
Asjatundjate kogu kinnitusel ei ole õigus valida ja olla valitud piiramatu (põhi)õigus, sellel on juba mitmed piirangud, nagu
vanus, kodakondsus, vabadusekaotus ning ei ole põhimõttelist takistust seada ka muid piiranguid.
Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas põhiseaduse asjatundjate kogu 2016. aastal. Ettepanekud valmistasid ette riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, endine riigisekretär ning alates mullu detsembrist riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernits, Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Rene Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste, endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo (kuni 13.11.2017) ning riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus (alates 13.11.2017), samuti endine presidendi õigusnõunik ja Tartu ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay.
Kogu tegeles seitsme valdkonnaga: Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus (riigi organisatsioon/institutsioonid), kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused.
Kaitseministeerium kinnitas valdkonna arengukava aastateks 2020-2023, arengukava näeb investeeringuid kaitseväe juhtimis-, side- ja lahingutoetusvõimesse.
Uus arengukava täiustab kaitseväe juhtimis- ja sidevõimet, märgatavalt suureneb kaitseväe lahingtoetusvõime ning varustatakse vastloodud küberväejuhatus, edastas kaitseministeerium.
Jätkuvad investeeringud varustusse, näiteks hangitakse öövaatlusseadmed ning kuuli- ja killuvestid, ning relvastusse, lisaks käsitulirelvadele ja kuulipildujatele alustatakse ka tankitõrjegranaadiheitjate väljavahetamist. Arengukavas on olulisel kohal investeeringud laskemoonavarudesse.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Poolast pärit toiduks kõlbmatu veiseliha on jõudnud Eestisse, kuid mitte inimeste toidulauale.
Poola toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem (RASFF) andis kolmapäeval teada, et edasimüüjate kaudu on toiduks kõlbmatu veiseliha liikunud teistesse EL-i liikmesriikidesse, sealhulgas Eestisse, edastas veterinaar- ja toiduamet.
Poola edasimüüjate kaudu jõudis veiseliha kahele Eesti käitlejatele, Nõo Lihatööstusele ja Kariale. Veterinaar- ja toiduamet teavitas neid ettevõtteid käitlejaid koheselt RASFF-i teatest ning kohustas ettevõtjaid selle tootepartii edasist käitlemise.
Nii Nõo Lihatööstus kui ka KARIA OÜ tegid veterinaar- ja toiduametiga koostööd ning tagasid, et sellest partiist päri veiseliha ei jõudnud turule.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul kutsusid Poola ettevõtted ennetava meetmena turult tagasi veiseliha partiid, kuna tapamajas ei teostatud lihakehade tapajärgset kontrolli. „Kuna antud partii puhul pole teostatud tapajärgset kontrolli, siis loetakse seda toiduks kõlbmatuks ning seda liha toiduks ei tarbita,“ ütles Kalda.
Riigikogus neljapäeval teise lugemise läbinud eelnõu tõstaks seaduseks saades keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapse toetus kolmekordseks.
Seaduseelnõu järgi kerkiks keskmise puudega lapse toetus tänaselt 69 eurolt kuus 138 euroni. Raske puudega lapse puhul oleks tõus 80 eurolt 161 ja sügava puudega lapsel 240 euroni.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Lehekülg 9 / 1772
