. 
.
Pariisi Jumalaema kiriku põleng saadi ööl vastu teisipäeva täielikult kontrolli alla, teatas politsei eestkõneleja kella kolme ajal telekanali CNN sündmuskohal viibivale ajakirjanikule.
Suur hulk inimesi seisis kogu öö Seine jõe kaldal palvetades ja lauldes usulisi viise. Õhkkond oli rahumeelne ja kurb.
Pariisi tuletõrjeamet teatas juba esmaspäeva hilisõhtul, et katedraali peakonstruktsioon on päästetud ja põlengu eest kaitstud ning kaks peamist torni pole enam ohus.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kiitis tuletõrjujate tööd, kelle pingutused võimaldasid päästa mitmeid korvamatuid ajaloolisi aardeid, mis katedraalis asuvad.
Macron kinnitas esmaspäeva õhtul rahvale, et Pariisi Jumalaema kirik taastatakse kindlasti.
"Me ehitame selle uuesti üles. Tegemist on meie ajalooga ja seda meilt rahvas ootab. Me kutsume selleks kokku kõik oma ala parimad spetsialistid kogu maailmast ja nad tulevad heameelega," rääkis Macron muu hulgas.
Prantsusmaa miljardär Francois-Henri Pinault lubas ööl vastu esmaspäeva panustada ülesehitustöödesse 100 miljoni euroga.
ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon UNESCO lubas esmaspäeval Prantsusmaale igakülgset toetust Pariisi Jumalaema kiriku taastamisel, mida nimetas muu hulgas "hindamatuks pärandiks".
Katedraali juurde rahva hulka tulnud tuntud ajaloolane Antoine Torrens märkis, et lõppude lõpuks on tegemist siiski hoonega ja peaasi on see, et keegi surma ei saanud.
"Pariisis on viimastel aastatel nähtud palju hullemaid asju. Lõpuks saab kõiki asju uuesti üles ehitada," lohutas Torrens.
Põlenguga võitles rohkem kui 400 tuletõrjujat. Viimastel andmetel sai kustutustöödel tõsisemalt viga üks tuletõrjuja.
Esmaspäev, 25. märts on 2019. aasta 84. päev. Aasta lõpuni jääb 281 päeva.
1306 - Robert the Bruce krooniti Šoti kuningaks Robert I nime all. 1314. aastal purustasid šotlased tema juhtimisel Inglise kuninga Edward III rüütliväe ja vabastasid 1328. aastaks kogu maa.
1507 - Prantsuse kuninga Louis XII šveitsi palgasõduritest armee ründas Genovat.
1555 - Tänapäeva Venezuela territooriumil asutati Valencia linn.
1655 - Christiaan Huygens avastas Saturni suurima kuu Titani.
1807 - Inglismaal keelustati orjakaubandus.
1815 - Austria, Suurbritannia, Preisimaa ja Venemaa moodustasid uue sõjalise liidu Napoleon Bonaparte'i vastu, et säilitada senist võimujaotust Euroopas.
1821 - Kreeka patrioodid alustasid mässu Osmani impeeriumi ülemvõimu vastu. Ülestõus kestis 12 aastat ja lõppes Kreeka iseseisvumisega.
1883 - Haitil algas revolutsioon.
1911 - New Yorgis sai tekstiilivabrikus puhkenud põlengus surma 146 töölist.
1918 - Suri prantsuse helilooja Claude Debussy.
1918 - Loodi Valgevene rahvavabariik.
1924 - Kreekas kukutati kuningas Georgios ja kehtestati vabariik.
1941 - Sakslaste okupeeritud Jugoslaavia nukuvalitsus ühines teljeriikide koalitsiooniga.
1947 - USA-s Illinois´ osariigis sai söekaevanduses kõmatanud plahvatuses surma 111 inimest.
1949 - Laurence Olivier' film Hamlet võitis esimese briti filmina USA filmiakadeemia auhinna Oscari.
1949 - Nõukogude Liit küüditas okupeeritud Balti riikidest Siberisse üle 92 000 inimese.
1957 - Belgia, Prantsusmaa, Saksa Liitvabariik, Itaalia, Luksemburg ja Holland kirjutasid Roomas alla Euroopa ühisturu aluslepingule.
1969 - Pakistani president Ayub Khan andis võimu üle sõjaväejuhtidele.
1971 - Pakistan saatis armeeüksused maa idaossa maha suruma sealsete iseseisvuslaste rahutusi.
1975 - Saudi Araabia kuningas Faisal hukkus pealinnas Ar-Riyadis oma vaimuhaige sugulase käe läbi. Troonile tõusis Faisali vend kroonprints Khaled.
1987 - Afganistani lennukid pommitasid Pakistani piiri lähedal asunud sissibaase, hukkus üle 80 mässulise ja tsiviilisiku.
1989 - Egiptuse, Jordaania ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni juhid kohtusid Lähis-Ida rahustrateegia kooskõlastamiseks.
1990 - New Yorgis süüdati põlema illegaalne ööklubi, hukkus 87 inimest.
1992 - Nõukogude-Vene kosmonauti Sergei Krikaljovi tuli nuuskpiiritusega toibutada, kui ta 10-kuulise kosmosesviibimise järel tagasi Maale saabudes avastas, et Nõukogude Liit on vahepeal kokku varisenud.
1994 - USA väed lõpetasid rahutagamismissiooni Somaalias.
1995 - Kaks üle Kuveidi piiri Iraaki sattunud ameeriklast mõisteti Iraagi kohtus kaheksaks aastaks vangi.
1996 - Euroopa Liit keelustas Briti loomaliha impordi viis päeva pärast seda, kui Briti valitsus teatas, et lehmadel leviv nn. hullu lehma tõbi võib surmavalt nakatada ka inimesi.
1997 - Austraalia parlamendi ülemkojas toimunud hääletusega tühistati maailmas seni ainulaadne seadus, mis võimaldas surmavalt haigetel patsientidel arsti abiga vabasurma minna
1998 - Rwandat külastanud USA president Bill Clinton tunnistas, et rahvusvaheline kogukond ei suutnud rwandalasi kaitsta 1994. aasta genotsiidi eest, milles hukkus pool miljonit inimest.
1999 - NATO lennukid pommitasid teist päeva Jugoslaaviat, too aga saatis välja välisajakirjanikud ning Serbia väed jätkasid Kosovos albaania tsiviilelanike tapmist.
1999 - Mont Blanci tunnelis puhkenud tulekahjus hukkus 40 inimest.
2000 - USA konsulaarametnikud külastasid esmakordselt pärast 20 aastat Liibüat.
2001 - Makedoonia väed alustasid pealetungi albaanlastest mässajate positsioonidele Tetovo linna ümbruses.
2001 - Film Gladiaator võitis viis Oscarit, sealhulgas parima filmi auhinna.
2003 - Serbia politsei vahistas peaminister Zoran Djindjići mõrvas kahtlustatava Zvezdan Jovanovići, Slobodan Miloševići võimu ajal loodud politsei eriüksuste asekomandöri.
2004 - Seadusrikkumiste süüdistuste alla langenud Leedu president Rolandas Paksas vabandas rahva ees, kuid ei öelnud, mida ta kujunenud olukorras edasi kavatseb teha.
2005 - Kõrgõzstani parlament nimetas opositsiooniliidri Kurmanbek Bakijevi riigi uueks ajutiseks presidendiks ja peaministriks.
2011 - Tiibeti pagulasvalitsus nõustus dalai-laama lahkumisega poliitikast.
2013 - Gruusia parlament võttis vastu põhiseadusmuudatuse, mis kitsendab presidendi volitusi.
2013 - Eurotsooni rahandusministrid kiitsid heaks Küprose 10 miljardi euro suuruse päästepaketi.
2016 - Vene president Vladimir Putin allkirjastas määruse Ramzan Kadõrovi nimetamisest Tšetšeenia liidri kohusetäitjaks.
25. märtsil on sündinud:
Joachim Murat, Napoleoni marssal ja Napoli kuningas (1767-1815);
Arturo Toscanini, itaalia dirigent (1867-1957);
Béla Bartók, ungari helilooja (1881-1945);
David Lean, briti filmirežissöör (1908-1991);
Simone Signoret, prantsuse filminäitlejanna (1921-1985);
Aretha Franklin, USA laulja (1942-2018)
Elton John, briti laulja ja helilooja (1947-);
Stefka Kostadinova, endine bulgaaria kõrgushüppaja (1965-);
Sarah Jessica Parker, USA filminäitlejanna (1965-);
Volodõmõr Klõtško, ukraina poksija (1976-).
Kui lähipäevil on öösiti veel kohati oodata väheseid miinuskraade, siis päeviti tõuseb õhutemperatuur mitmel pool kuni üheksa soojakraadini, prognoosib ilmateenistus.
Neljapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul sajab Ida-Eestis lörtsi ja vihma. Puhub läänekaare tuul 4-10, põhjarannikul lääne- ja loodetuul puhanguti kuni 15 m/s, hommikuks nõrgeneb. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +2 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal lääne poolt alates pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama. Puhub lääne- ja edelatuul 3-9, saarte rannikul puhanguti 13 m/s. Sooja on 4-9 kraadi, rannikul kohati 2 kraadi.
Reede öö hakul on pilves selgimistega ilm ning kohati sajab vähest vihma. Pärast keskööd sajud lakkavad ja taevas selgineb. Puhub lääne- ja loodetuul 5-9, puhanguti 12 m/s, põhjarannikul 7-12, puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +3 kraadi. Päeval on päikesepaisteline ilm. Õhtuks Lääne-Eestis pilvisus tiheneb, kuid ilm püsib sajuta. Puhub lääne- ja loodetuul 5-9, puhanguti 12 m/s, ennelõunal põhjarannikul 7-12, puhanguti kuni 17 m/s, õhtul pöördub saartelt alates lõunakaarde. Sooja on 2-7 kraadi.
Laupäeva öösel pilvisus tiheneb kõikjal. Saartelt algav sadu laieneb üle Eesti, sajab lörtsi ja lund, lääne pool läheb sadu üle vihmaks. Puhub lõunakaare tuul 2-8, saartel ja Liivi lahe ümbruses tugevneb lõuna- ja edelatuul, põhjarannikul lõuna- ja kagutuul 6-11, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -5 kraadi, saartel ja läänerannikul on kuni kaks kraadi sooja. Päeval on pilves selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma ja lörtsi, hommikul Ida-Eestis ka lund. Õhtupoolikul pilvisus hõreneb ja lääne poolt alates saju võimalus väheneb. Tuul pöördub kõikjal edelasse ja tugevneb 9-15, puhanguti 17, saartel ja rannikul 23 m/s. Sooja on 4-9 kraadi.
Teisipäev, 19. märts on 2019. aasta 78. päev. Aasta lõpuni jääb 287 päeva.
19. märtsi tähtsamaid ajaloosündmusi:
1279 - Mongolite võit Yameni lahingus tegi lõpu Songi dünastia valitsemisele Hiinas.
1563 - Amboise' rahuga lõppes Prantsusmaa esimene ususõda.
1649 - Inglise alamkoda võttis vastu seaduse ülemkoja ehk lordide koja laialisaatmisest.
1711 - Algas Vene-Türgi sõda.
1799 - Napoleon Bonaparte alustas Türgi armee piiramist Acres.
1808 - Hispaania kuningas Carlos IV loobus troonist.
1812 - Hispaania parlament (Cortes) võttis vastu liberaalse põhiseaduse.
1853 - Taipingi mässu ajal Hiinas vallutasid ülestõusnud Nankingi.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Eile lõpetas ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler Nairobis ÜRO neljanda keskkonnaassamblee. 2017. aasta detsembrikuus alanud eesistumine päädis ÜRO keskkonnaministrite kokkuleppele jõudmisega.
„Kõige enam olen rahul sellega, et minu kaks prioriteeti said keskkonnaministrite ühisesse otsusesse sisse. Esiteks – riigid on valmis märkimisväärselt vähendama ühekordsete plasttoodete kasutamist. See oli siin üks kõige raskemini läbiräägitavamaid teemasid, sest ÜRO-s on 193 riiki ja sugugi mitte kõik ei jaganud meie kõrgeid eesmärke,“ ütles Kiisler ning lisas, et kuigi Eesti pakutud lahenduses tuli teha mõningaid järeleandmisi, oli väga suur edusamm saada suured riigid seadma eesmärgiks vähendada ühekordseid plasttooteid aastaks 2030. Ühtlasi on see esimene üleilmne kokkulepe ühekordsete plasttoodete vähendamise osas.
Teine oluline prioriteet, mida assamblee president silmas peab, puudutab usaldusväärseid ja võrreldavaid keskkonnaandmeid. „Kui vaadata, mida kõike tehnoloogia meil täna teha võimaldab, siis tuleb see keskkonna heaks ka tööle panna. Et teha õigeid valikuid ja otsuseid, peavad olema usaldusväärsed faktid ja andmed, mida saab omavahel võrrelda.“
Kokku võeti Eesti juhitud assambleel vastu 26 otsust, mis on poole rohkem kui eelmisel assambleel. Lisaks ühekordsetele plasttoodetele võeti vastu otsused ka näiteks mereprügi, kemikaalide, merekeskkonna kaitse, toiduraiskamise jpm oluliste teemade kohta. Samuti läks sisse otsus, et liikmesriigid peavad liikuma ringmajanduse poole keskkonnasõbralikuma tootmise ja tarbimisega.
„Minu 465 presidendipäeva on olnud töised, sisukad ja silmi avavad. Täna saan kergendatult hingata teadmises, et meie delegatsiooni pühendunud töö on vilja kandnud ning kõik keskkonnaministrid on valmis võtma omaks uuendusi ja tegema konkreetseid otsuseid. Eesti ambitsioonikas ja tegevusele suunatud lähenemine kulmineerus senistest konkreetsema ja julgema kokkuleppega,“ ütles Kiisler oma presidentuuri kokku võttes.
Keskkonnaminister peab suureks võiduks ka seda, et Eesti esindatus ÜRO keskkonnaprogrammis jätkub ka peale assambleed. Nimelt jätkab keskkonnaministeeriumi nõunik ja ÜRO keskkonnaprogrammi alaline esindaja Ado Lõhmus tööd ka järgmise assamblee ettevalmistustes. „See on suur au, sest Euroopa Liidu riikidest on büroos esindatud veel vaid Prantsusmaa. Ühtlasi annab see hea võimaluse meie prioriteetsetes teemades – ühekordsete plasttoodete vähendamises ja keskkonnaandmestiku arendamises - järjepidevust hoida,“ kommenteeris Kiisler.
Ka assamblee ise oli rekordihõnguline. Kokku osales Nairobis toimunud assambleel ligi 5000 delegaati 173st riigist, nende seas 88 keskkonnaministrit ja 5 riigipead.
Võrdluseks, esimesel, 2014. aastal toimunud keskkonnaassambleel osales veidi enam kui 1200 delegaati, 2017. aasta omal 4300.
ÜRO Keskkonnaassamblee on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste otsustamise foorum, mis koguneb igal paaritul aastal Keenias Nairobis. 2017. aasta detsembris valiti Eesti keskkonnaminister ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks. Eile andis Kiisler ameti üle Norra keskkonnaministrile Ola Elvestuenile.
Lehekülg 2 / 1772
