Savisaar: maavalitsused on muudetud valitsusparteide kontoriteks

Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles laupäeval Tallinnas linnade ja valdade üldkogul, et maavalitsused on muudetud pealinnast mehitatud regionaalseteks valitsusparteide kontoriteks ning samal ajal on kogu võim koondatud pealinna.

„Praegusel kujul on maavalitsused kaotanud oma olemasolu mõtte,“ sõnas Savisaar Tallinna linnavalitsuse vahendusel.

Savisaare sõnul on laupäeval esimest korda kokku tulnud linnade ja valdade üldkogu Eesti omavalitsuste kõrgeim esindusorgan. „Ent kohalik võim peab olema omavalitsuste kätes ka maakonna tasandil, seetõttu nõuab üldkogu maavalitsuste kaotamist ja võimu üleandmist maakondade omavalitsusliitudele,“ ütles Savisaar.

Savisaare sõnul on Eesti arengu üks kriitilise tähtsusega küsimusi omavalitsuste tulubaasi taastamine. „Omavalitsuste eelarveid on valitsuse poolt kärbitud sellise määrani, et suur osa omavalitsusi ei tule enam toime,“ tõdes Savisaar.

Savisaare sõnul on Euroopal olemas ilma valitsuseta hakkama saamise kogemus, sest Belgial ei olnud valitsust poolteist aastat, ent omavalitsused tegid oma tööd ja inimesed said teenused kätte. Ka Eesti saaks sellises olukorras Savisaare hinnangul üsna hästi hakkama.

„Kui üheks päevaks sulgevad oma uksed aga linnade ja valdade kontorid, siis saavad kõik aru, milline roll on inimeste jaoks omavalitsustel,“ tegi Savisaar kõne lõpus ettepaneku moodustada omavalitsuste vaheline töörühm, et septembris läbi viia protestiaktsioon „Päev ilma omavalitsusteta“.

bns

Ansip: Savisaar peaks võtma Parbuse kohtuotsuse järel vastutuse

Peaminister Andrus Ansip ütles Vikerraadio saates „Reporteritund“, et Tallinna linnapea Edgar Savisaar peaks Ivo Parbuse süüdimõistmise järel võtma poliitilise vastutuse ja tagasi astuma.

„Kuna süüdimõistetute näol on tegemist Savisaare kõige lähemate kaasvõitlejatega, siis arvan, et siin on koht, kus peaks väga tõsiselt kaaluma poliitilise vastutuse võtmist,“ sõnas Ansip raadiosaates.

Peaministri sõnul peab iga korruptant Eestis arvestama, et ükskord langetatakse tema suhtes õiglane kohtuotsus.

Harju maakohus karistas reedel Tallinna linnaametnikku Ivo Parbust pististe võtmise eest reaalse vanglakaristusega, ühtlasi määras kohus osaliselt reaalsed vanglakaristused ka Parbusega kuritegelikku koostööd teinud kohtualustele ning kõik eraisikutest süüdistatavad peale Peeter Palusaare vahistati otse kohtusaalis.

bns

RIA: ähvardustest internet "maha võtta"

Umbes kuu aega tagasi tekkisid internetti avaldused ja ähvardused, justnagu 31. märtsil kavatseks Anonymous rünnata juurnimeservereid ning seeläbi kogu Interneti "maha võtta". Väidetav oht seisneb selles, et kui veebiserverite nimesid (nagu www.mingiserver.ee) ei saa enam tõlkida numbriteks (nagu 192.168.2.75), siis tavakasutaja võime harjumuspäraste teenuste poole pöörduda väheneb drastiliselt.

RIA infoturbespetsialistid on mainitud riski analüüsinud ning teinud selleks koostööd ka Eestis toimetavate internetiteenuse pakkujatega.

Interneti toimimist häirida ei ole üldse mitte nii lihtne ja sirgjooneline, nagu Anonymous'e kõneisikud on seda üritanud näidata.

Kindlasti ei piisa juurnimeserverite mahavõtust kogu Interneti "tapmiseks".

Esiteks, enamikel juhtudel töö- või koduarvuti ei suhtle ju juurnimeserveritega otse, vaid küsib nimelahendusi kohalikult puhverserverilt. Sellised puhverserverid on töös igas suuremas asutuses/firmas ning samuti igal sideteenuse pakkujal. Puhverservereid on maailmas liiga palju, et keegi suudaks neid kokku lugeda või ühekorraga rünnata.

Kui kasutaja on eile surfanud domeenis www.eesti.ee, siis teenuse leidmiseks vastav andmestik (IP numbrid) on kenasti kirjas tema puhvernimeserveris ning et samale lehele homme taas sattuda, pole sugugi vaja juurnimeserverit tülitada. Saja tuhande kasutaja puhul piisab ühestainsast päringust ning andmestik on puhverserveris mitu päeva kättesaadav kõigile klientidele.

Edasi, nimeteenus (DNS) on tugevasti sõltuv ajafaktorist. Ühest kahuripaugust selle mahavõtuks ei piisa. Mingigi märgatava efekti saavutamiseks tuleks juurnimeservereid rünnaku all hoida mitmeid päevi järjest. Kuid ükski enesest lugupidav riik ei lase Anonymousel mitu päeva järjest toimetada ja kõiki nimeservereid tule all hoida.

Tänapäeval üsna sage on tehniliste rünnakute sidumine desinformatsioonikampaaniatega. Inimestes tekitatakse kahtlusi ja hirmu ning sel teel saavutatud tulemus on kohati suuremgi kui rünnakust tekkida võivad probleemid. Teatud juhtudel (Läti valuutavahetuspaanika detsembris

2012) on ründaja oma eesmärgi saavutanud just nimelt kuulujuttude ja hirmutamisega.

Sarnastest paanikatest tuleks meenutada erinevaid Interneti abil koordineeritud eksperimente, kus kõigil inimestel paluti korraga telefonitoru tõsta (et telefonikeskjaamad hulluksid) või kodune elektritarbimine lõpetada, et elektrijaamad koormuse kätte ära sulaksid.

Ei saa välistada, et 1. aprilli eelõhtul üritab keegi Internetis sooritada koordineeritud aprillinalja. Pole välistatud, et kasutajaid üritatakse uudiste ja blogipostituste kaudu suunata tegevustele, mis tõstavad juurnimeserverite koormust. Loomulikult sobib see päev parimal moel petukirjade ja viiruste levitamiseks.

Interneti toimivust tagavad spetsialistid on eeloleval nädalavahetusel kindlasti valvel. Parim nõu 31. märtsiks - ei saa välistada ründeid siin ja seal, kuid see ei ole põhjus tavalisest erinevaks käitumiseks ja müstiliste juttude uskumiseks.

bns

Loomad hammustasid inimesi kahe kuu jooksul 190 korral

Tänavu jaanuaris ja veebruaris hammustasid Eestis loomad inimesi kokku 190 korral

Jaanuaris hammustas loom inimest 101 ja veebruaris 89 korral, selgub terviseameti statistikast.

Enim loomahammustusti registreeriti jaanuaris Tallinnas ja Tartumaal, kummalgi pool 22. Üle kümne ulatus loomahammustuste arv ka Ida-Virumaal, kus neid registreeriti 11. Mujal jäi loomahammustuste arv alla kümne ja näiteks Järva- ning Võrumaal ei registreeritud ühtegi loomahammustuse juhtumit.

Veebruaris oli enim loomahammustusi Tartumaal, kus registreeriti 16 juhtumit. Tartumaale järgnesid Tallinn 14 ja harjumaa 12 loomahammustusega, mujal jäi loomahammustuste arv alla kümne. Maakondi, kus ei oleks registreeritud ühtegi loomahammustuse juhtumit, veebruaris polnud. Kõige madalam oli see näitaja Järvamaal, kus registreeriti üks loomahammustus.

bns