Riigikogulane vastab kütuseaktsiisi tõstmise kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Kas paksu meelepaha tekitanud kütuseaktsiisi tõstmine on vargus rahva taskust või hädavajalik samm Eesti inimeste elujärje parandamiseks? Otsusta ise, lugedes alljärgnevaid riigikogulaste vastuseid!

Küsimused riigikogulastele olid seekord järgmised:

1. Mida arvate valitsuse plaanist tõsta kütuseaktsiisi? On see hea või halb; kuidas see samm Eesti inimeste heaolu parandab? Palun põhjendage oma arvamust!

2. Kütuseaktsiisi tõstmist on põhjendatud vajadusega saada raha lastetoetuste tõusu jaoks. Kust oleks võinud teie hinnangul – kui kütuseaktsiisi tõstmist poleks plaani võetud – veel lastetoetuste tõusu jaoks raha saada?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Kellele meist meeldiks vajalikke sõite tehes ja tanklat külastades lisaeurosid välja käia? Katteallikaid kaaludes oli laual kaks alternatiivi – automaks ja kütuseaktsiis. Kütuseaktsiisi tõstmine on õiglasem, sest maksustab autoga sõitmist, mitte selle omamist. Sisetunne ütleb, et automaksust kaotaks enam just maainimene, sest ilma autota maal hakkama saada on keerulisem.

Kui maksustada autot saastamise või mootori kubatuuri järgi, maksaks jälle maainimene rohkem, sest autopark on maal üldjuhul vanem, mootorid suuremad ja saastavad rohkem. Seega jääb ebameeldivatest valikutest vähem ebameeldiv ehk siis kütuseaktsiisi tõus.

Märgin ära, et kütuseaktsiis ei ole tõusnud alates 2010. aastast, samas on nafta hind maailmaturul langenud ja pikaajaline prognoos näitab toornaftale jätkuvalt madalat hinnataset. Kindlasti mõjutab kütusehind ka teisi hindu, aga arvutuste järgi on aktsiisitõusu mõju inflatsioonile järgmisel aastal vaid 0,26 protsenti.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Tegemist on valijate selge petmisega. Ei kampaania ajal ega valimisplatvormides polnud kusagil lugeda aktsiiside tõusu kohta. Kuid nii kui valimised tehtud ning Reformierakond koos kahe kaotaja – Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsidega võimule upitatud, hakati rääkima aktsiiside tõstmisest. See tähendab valijale näkku sülitamist. Tähendab – tegemist on varastega. Ütleb ju Eesti vanasõna, et kes valetab, see varastab. Aktsiiside tõusu raha varastatakse ju rahva taskust. Autot ning bensiini kasutab tänapäeval, kui bussiliiklus kallis ja hõre, pea iga perekond. Aktsiis tähendab perele kenakest kulude kasvu. Lisaks lähevad kallimaks ka kõik kaubad, sest need tuuakse ju põhiliselt kohale autoga. Lõuna-Eesti saab jälle kõvema paugu, sest Tallinnast Võrru, Valka või Põlvasse on kuni 250 kilomeetrit.

Asja hullem külg on aga selles, et aktsiiside tõstmisega ei tekita me uut lisandväärtust, nende rakendamisega ei tooda me midagi juurde. Aga oleks tarvis toota. Koalitsioonileppes pole lugeda ühtegi tõsist punkti majanduse kasvatamise või tööstustoodangu kasvu kohta. Ikka vaid ümberjaotamisega tegeleb meil ettevõtjate erakond. Juba on selge, et isegi oodatud majanduskasvu pole oodata, juba on selge, et tervishoiu toetamine, eriti hambaravi osas, jääb väiksemaks, kui valimiste eel lubati. Minu meelest on tegemist petturite seltskonnaga, kes hoiavad vaid kramplikult oma ministrikohti kinni, kuid ei mõtle Eesti arengu peale. Piinlik on. Eriti sotside pärast, kes seda madalat mängu kaasa mängivad.

2. Raha saab normaalne riik juurde vaid oma majanduse arendamise teel. Rahvusliku koguprodukti suurendamise arvelt. Tööstustoodangu suurendamise ja käibe arvelt. Kahjuks uus valitsuskoalitsioon majanduse arendamisest ei räägi, sest neil puudub oskus seda arengut esile kutsuda. Nii mindi kergema vastupanu teed ja hakati ümber jagama seda pisukest, mis meil on. Mitte aga seda, mida peaks raha juurde tootma. Viimast praegune valitsus tagada ei suuda ja nii võetakse lastetoetuste suurendamise raha lihtsalt kogu rahva taskust. Nii et perekond, kes rõõmustab praegu lastetoetuse mõningase suurenemise üle, on sunnitud selle raha kohe homme bensiinitankla kassasse tagasi maksma. Kes siis koalitsioonilepingust võidab? Mitte keegi. Aga kes kaotab? Minu meelest kaotasid selle valitsuse võimuletulekuga kõik.

Liina Kersna (Reformierakond): 1. Kahjuks peame arvestama sellega, et riigil ei ole oma salareservi, millest rahastada koalitsiooni lubadusi, mis on saanud kolme erakonna kokkuleppel koalitsioonilepingusse. Esimese ja teise lapse toetuse tõus 60 eurole maksab 42,9 miljonit eurot, paljulapselise pere toetuse tõus 40,8 miljonit. Maksuvaba tulu tõus 205 eurole maksab 115 miljonit. Kui arvestada kokku lastetoetuste tõusu ning tulumaksuvaba miinimumi kasvu kulud, siis need katab tubaka-, alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõusust plaanitav lisatulu.

Arvestades oodatava reaalpalga kasvu ning teisalt perede sissetulekute suurenemisega tänu lastetoetuste tõusule, tulumaksuvaba miinimumi kasvule ja madalapalgaliste niinimetatud tagastussüsteemile peaksid hoolimata aktsiiside tõusust meie perede sissetulekud pigem kasvama kui kahanema. Näiteks kolmelapseline pere võidab kuus 230 eurot lastetoetusest, 20 eurot maksumuudatustest ühe keskmise palgaga töölkäija puhul ja kütusekulu kasvab 54 eurot (see tähendab päevast läbisõitu umbes 110 km). Netovõit oleks selle pere puhul siis 196 eurot.

2. Raha on alati vähe. Seda enam peaks vahendeid kasutama võimalikult sihipäraselt. Eestis on päris palju neid peresid, kes ei vaja ühe või kahe lapse kasvatamiseks toetust. Samal ajal on ka neid, kes seda väga vajavad. Iga lausalise lastetoetuse üheeurone tõus maksab riigile 2,8 miljonit eurot. Tegemist on riigile väga kalli toetusega ja ma olen jätkuvalt arvamusel, et seda võiks maksta eelkõige neile, kes seda ka päriselt vajavad.

Arutatud on näiteks magusamaksu ja energiajookide aktsiisi teemal. Mõlemad on mulle pigem sümpaatsed, kuid nende maksude kogumine on administratiivselt keeruline ja saadav tulu ei kataks lastetoetuse tõusuks vajalikku summat. Samas – ma loodan, et mõlema maksu analüüsimisega ja võimalike lahendustega tegeletakse edasi.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kütuseaktsiisi tõstmine on väga halb plaan ja mina sellist sammu kindlasti ei toeta. Kütusehinna tõusu kaudu tõusevad kaupade hinnad, Eesti ettevõtted kaotavad konkurentsivõimes ja kõige rohkem kannatab inimene, kes elab maapiirkonnas. Peame jälgima, milline on aktsiisipoliitika naabritel Lätis ja Leedus. Nende riikide odavamad kütusehinnad elavdavad nende riikide majandust, aga meie riigil jääb loodetud tulu saamata, sest hakatakse tankima naabrite juures. Kui valimiste ajal oleks Reformierakond rääkinud poole sõnagagi plaanist kiiresti kütuseaktsiisi tõsta, siis vaevalt oleksid nad valimised võitnud.

Lastetoetuste tõusuks on ka teisi võimalusi kui kütuseaktsiisi kiire tõus. Kiiresti on vaja läbi viia riigireform ja maksureform. Kommertspangad on aastatel 2000–2013 teeninud kasumit 2,6 miljardit ja maksnud sellelt tulumaksu ainult 59 miljonit eurot. Millises teises Euroopa Liidu riigis oleks see veel võimalik? Vaadake, kuidas on maksustatud samad pangad Soomes, Rootsis või Lätis! Samuti pole meil pääsu astmelisest tulumaksust ja selle kaudu on võimalik leida puuduolev raha.

Me ei tohiks enam kaudseid makse tõsta, sest selle läbi kannatavad kõige rohkem vaesemad inimesed. Tuleb kehtestada ettevõtete klassikaline tulumaks ja sellega saame lõpetada maksuvabalt raha riigist väljaviimise. Samas kui meil oli tunamullu maksuauk 548 miljonit eurot, siis on täielik lollus otsida täiendavat raha iga autoomaniku rahakotist.

Uno Kaskpeit (EKRE): 1. EKRE fraktsioon on kategooriliselt kütuseaktsiisi tõstmise vastu, samuti kogu partei. Pühapäeval, 26. aprillil toimus Tallinnas Toompeal kütuseaktsiisi tõstmise vastu ka suur avalik meeleavaldus, mille üheks eestvedajaks on EKRE noorteorganisatsioon Sinine Äratus.

Kütuseaktsiiside tõstmine ei suurenda kuidagi Eesti inimeste heaolu, vastupidi – see halvendab inimeste elujärge, sest kütusehinna kasv tõstab lisaks väga paljude teiste teenuste hinda, mis on seotud transpordiga. Valitsusel puudub sihikindel kava majanduse arendamiseks ja see puudutab ka maksupoliitikat. Tegutsetakse impulsi ajel, mõtlemata tagajärgedele – üks asi veab teise kiiva või koguni kustutab selle mõju.

2. Nii on lugu ka lastetoetustega, mille tõus on iseenesest tervitatav. Kuid mis kasu on lastetoetuste kasvust, kui teistpidi perede sissetulek väheneb? Raha liigutamine ühest kohast teise ei anna reaalset efekti. Pealegi vajaks suur pere ka suuremat autot, mis pole aga nii säästlik kui väike.

EKRE pakkus oma valimisprogrammis mitmeid meetmeid inimeste heaolu parandamiseks, sealhulgas oli kõige olulisem käibemaksu kümneprotsendiline langetamine, mis oleks teinud paremaks kõikide inimeste elu ja andnud hea kasvutõuke kiratsevale ettevõtlusele nii linnas kui ka regioonides. Muud katteallikad oleks näiteks välisfirmade väljaviidava kasumi maksustamine ja samuti tulumaksureform, kus see oleks tõusnud eraisikule, aga lastega peredele tunduvalt langenud.

Kalvi Kõva (SDE): Kütuseaktsiisi tõstmise plaan jõudis valitsusleppesse koalitsioonikõnelustel sündinud raske kompromissina. Sotsiaaldemokraadid pakkusid oma valimislubaduste elluviimiseks muid katteallikaid, kuid koalitsioonipartnerid polnud nõus ei progressiivse tulumaksu ega ka ettevõtetele avansilise tulumaksu kehtestamisega, samuti ei pooldanud nad luksusautomaksu sisseseadmist. Pole mingi saladus, et praeguseks on sotsiaaldemokraatide kõrval leidnud ka Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud, et plaanitav aktsiisitõus on liialt järsk ning vajab ülevaatamist. Kui suures mahus aktsiisitõusud leevenevad, sõltub uutest analüüsidest ja prognoosidest, aga ka sellest, millist aktsiisipoliitikat rakendavad lähitulevikus Eesti naaberriigid. Ja mõistagi on poliitikute kohus võtta arvesse ka rahva hoiakuid. Ehk siis praeguseks pole veel mitte midagi lõplikult lukku löödud.

Mina olen küll seda meelt, et lõppkokkuvõttes koalitsioonileppesse jõudnud lahendused parandavad Eesti inimeste heaolu. Vastasel juhul ei oleks ma praeguse koalitsiooni liige. Valitsusleppesse kirjutatud lapsi puudutavad punktid ning toimetulekupiiri ja maksuvaba tulu tõstmine toetavad eeskätt lastega peresid ning väiksema palgaga inimesi. Laste ja lastega perede parem toimetulek, miinimumpalga kiirem tõstmine ning hambaravihüvitise laiendamine tööealistele inimestele olid põhjused, miks andsin käe koalitsioonilepingule.

Ivari Padar (SDE): 1. Ükski maksutõus pole iseenesest meeldiv asi, ometi meie ühiskassa – riigieelarve – eelkõige maksudest koosnebki. Uus valitsus on võtnud suured eesmärgid riigikaitses, peretoetustes, madalapalgaliste sissetuleku suurendamises ja sotsiaalmaksu langetamises. Kõik see maksab. Üks võimalik katteallikas on kütuseaktsiisi tõstmine. Leian, et hetkel planeeritud mahus on see liiga järsk. Seepärast otsitakse praegu alternatiive selle tõusu leevendamiseks.

2. Olen jätkuvalt seisukohal, et kaalumist väärt on sotsiaalmaksu langetamise edasilükkamine. See on väga kulukas lubadus ja samas see olulist efekti kasvõi uute töökohtade tekitamise näol endaga kaasa ei too.

Maire Aunaste (IRL) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Arno Sild (EKRE) ei vastanud.