KÜSIMUS–VASTUS • Eelmise aasta 5. septembril rööviti Eesti-Vene piiril kaitsepolitseinik Eston Kohver. Venemaal Pihkva oblastikohtus 15 aastaks vangi mõistetud Eston Kohver vahetati ülemöödunud laupäeval, 26. septembril riigireeturi Aleksei Dresseni vastu välja. Sellele eelnes Eesti riigi tubli ja visa töö. Kuigi Eesti meediaväljaannetest on läbi käinud erinevad arvamused ja põhjendused sellise vahetuse tagamaade kohta, on kokkuvõttes kõigil hea meel, et Eston Kohver on Eestis ja pere juures tagasi.

Selle sündmuse valguses jääb arusaamatuks, miks on ikka veel – juba kaks aastat! – Indiast koju tagasi toomata Eesti laevakaitsjad.

Küsisime Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt nende arvamust selle kohta:

1. Mida arvate Eston Kohveri vahetamisest Aleksei Dresseni vastu? Kas see oli õige ning miks?

2. Millised mõjud on sellisel vahetusel Teie hinnangul Eesti julgeolekule? 3. Endiselt on lahendamata Eesti laevakaitsjate küsimus. Mida peaks nende kiiremaks kojujõudmiseks tegema?

Meelis Mälberg (Reformierakond): On äärmiselt rõõmustav, et Eston Kohver on elusa, terve ja vaba mehena Eestis oma pere juures tagasi. Kõiki vahetusega seotud detaile ei saa me ilmselt kunagi teada, ja ega sellel ole ka tähtsust. Tähtis on, et Eesti on näidanud ennast riigina, kes ei jäta oma kodanikke hätta.

Ka Indias olevad laevakaitsjad teavad seda. Töö nende kojutoomiseks käib.

Loomulikult tahaks, et kõik juhtuks kiiremini. Aga see lugu ei ole nii mustvalge, kui võib paista. India on siiski demokraatlik riik ja seal ei sõltu kõik ühe mehe tahtest.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Arvata Kohveri ja Dresseni vahetamisest pole eriti midagi, sest see oli Eestile ainus võimalus oma agent tagasi saada. Kollase lindi kandmisest ja rahvusvahelisest kampaaniast luuraja vabastamiseks kasu ei tõusnud ja Kohverit tagasi koju tuua ei õnnestunud. Siis jäigi üle kuulata Vene poole ettepanekut ja kaks meest teineteise vastu välja vahetada. Kindlasti oli see õige samm, sest teisi variante Eestil valida polnud. Pole vist põjust kahelda, et see, kes võitis intsidendi piiril, on Venemaa julgeolekuteenistus. Kui Kohver oma agendiga kohtuma läks, kasutati seda oskuslikult ära ja kontrolliti olukorda. Juhtunu salvestati videole ja hiljem korraldati ka spioonide vahetus. FSB dirigeeris asjade käiku.

2. Mõjusid Eesti julgeolekule ma ei näe. FSB ehk Vene julgeolekuteenistus näitas oma üleolekut, kuid see on suurriigi puhul tavaline ning sellega tuleb kaitsepolitseil arvestada, et mängu juhivad suuremad. Olgem õnnelikud, et Kohveri juhtum on nüüd õnneliku lõpu saanud. President Putin heitis talle armu, sama tegi president Ilves endise kapo töötaja Dresseni puhul. Mõlemad mehed pidid end enne seda süüdi tunnistama. Et Eesti ajakirjandus ei suutnud vahetusoperatsiooni vajalikul tasemel televisioonis kajastada ja kapo ei informeerinud ajakirjandust eelseisvast sündmusest Piusa jõe sillal, on küsimused, mis tuleb tulevikus läbi arutada. Eesti meedias on juba loobutud tõestamast, kumma riigi territooriumil Eston Kohver kinni võeti. Tarmo Pikner kirjutab Postimehes, et ajakirjandusest sai lugeda sellest, et Kohver teadis enda väljavahetamisest juba sissekukkumisest alates, ja küsib: no kuhu ta küll Eesti territooriumil sisse kukkus? Mina omalt poolt lisan, et kui küsimus on territooriumis, kus Kohver kinni võeti, oleks huvitav kuulata tema enda ütlusi ajakirjandusele, nüüd kui ta on tagasi kodus. Venemaad hästi tundev ajakirjanik Jaanus Piirsalu kirjutab, et kui vaadata Kohveri juhtumit tervikuna, siis teisiti kui kapo läbikukkumiseks on seda raske nimetada.  

3. India kohtu küüsi langenud mehed on tavakodanikud, ei agendid ega Eesti eliidi esindajad ja seepärast pole nende vabastamisele kaasaaitamine välisministeeriumi jaoks esimese eelistuse küsimus.

Ivari Padar (SDE): 1. Oskan vaid õnnelik olla selle üle, et Eston Kohver on kodus tagasi. Kõik muud asjaolud – näiteks miks vahetati just Dresseni ja mitte Veitmani või Simmi vastu – on minu jaoks praegu teadmata ja seda teavadki vaid eriteenistused ise.

2. Kogu see lugu on meid väga kainestanud ja toonud meid veelgi enam karmi tegelikkusesse. Piir on vaja kiiresti valmis ehitada ja Moskva pisaraid ei usu. Eriteenistused peavad väga vaagima omi erioperatsioone, aga eluga tuleb edasi minna.

3. Kurb ja karm teema, aga mõnevõrra erinev Kohvri teemast. Tegemist on ikkagi vabatahtlikega, kes kahjuks on teinud lepingu  küllaltki kahtlasena tunduva ettevõttega. Samas ma siiralt loodan nende peatset vabanemist ning Eesti valitsus on siin kõige kõrgemal tasandil väga pingutanud. Inimlikult on neil meestel kindlasti äärmiselt raske ja ootame lahendust. Oli ju ka just meie välisministri kohtumine India ametikaaslasega.

Priit Sibul (IRL): Minu hinnangul peame olema rahul ja õnnelikud, et oleme saanud röövitud Eesti kodaniku tagasi. Kaitsepolitsei ning Eesti diplomaatiline korpus on head tööd teinud, palju liitlasi leidnud ning Eston Kohveri tagasi saanud. Vahetus on selliste keeruliste protsesside puhul üks võimalikke lahendusi.

Ma ei ole julgeolekuspetsialist ning seetõttu usaldan neid inimesi kõikvõimalikest ulmeteooriatest rohkem. Olen veendunud, et erinevad riskid on kaardistatud ja vahetus oli põhjendatud ega too meie julgeolekule lisariske.

Loomulikult on ülimalt kahetsusväärne, et kohtupidamine laevakaitsjate küsimuses võtab nõnda palju aega. Oleks ideaalne, kui kohtupidamise venimise korral õnnestuks meil laevakaitsjad tuua koju otsust ootama. Ma olen veendunud, et ka selles küsimuses on meie diplomaadid oma ülesannete kõrgusel ning lahendus tuleb pigem varem kui hiljem.

Tarmo Tamm (Keskerakond): 1. Eston Kohveri vahetus Aleksei Dresseni vastu oli sundkäik, sest Venemaa ei oleks vähemaga kui Dresseni vabastamine leppinud. Venemaa sai kätte mehe, kes oli aastaid nende heaks luuranud ja kes omab informatsiooni nii kapo kui ka lääne luureorganisatsioonide kohta. Meil õnnestus Eston Kohver kodumaale oma pere keskele tagasi tuua ja see on kõige tähtsam.

2. Eesti julgeolekule võivad mõjud negatiivsed olla, sest Dressen omas informatsiooni, millele oli juurdepääs väga vähestel. Kohveri röövimise ajal jõudis maailma meediasse pilt võssa kasvanud idapiirist ja selline olukord piiril meid riigina heasse valgusesse ei sea. Nüüd vähemalt on hakatud piirikorrastamisega tegelema ja enamik piirijoonest on puhastatud. Riigipiir on julgeoleku seisukohalt väga tähtis ja loodetavasti tööd piiril jätkuvad.

3. Eestist pärit laevakaitsjad ja India kohus on lugu, millel ei paista lõppu tulevat. Miks see kohtulahend venib ja miks ei ole sellele juhtumile järgnenud rahvusvahelist survet nagu Kohveri röövimise puhul? Kas Eesti riik on teinud kõik, et Eesti kodanikud saaksid kodumaale naasta? Kui  saime Liibanonis pantvangis olnud jalgratturid vabaks, siis peaksime sama hästi hoolitsema ka laevakaitsjate eest. Minule tundub, et kautsjoni vastu saaks need mehed Eestimaale tagasi. Ilma raha maksmata võib see kohtuprotsess veel aastaid kesta.

Arno Sild (EKRE): 1. Kohveri vahetamist Dresseni vastu pean õigeks ja vajalikuks. Juba see, kuidas kogu maailm ja eelkõige Euroopa Liit igati toetasid nõudmisi Kohveri vabastamiseks, näitab demokraatliku ühiskonna suhtumist ebaõiglasse röövimisse. Ei ole oluline mis saab ühest reeturist Venemaal, vaid oluline on see, et ühe tubli Eesti mehe jaoks on kannatusterada mööda saanud. Tähtis on seejuures, et tänu Kohveri kindlameelsusele ja välis-esinduste tublile tööle on saavutatud suur diplomaatiline võit.

2. Sellisel vahetusel on Eesti julgeolekule positiivne mõju. Kindlasti teevad meie julgeolekuorganid neist sündmustest endale olulised järeldused. Peame edaspidi taolisteks provokatsioonideks piiril paremini valmis olema.

3. Eesti välisministeerium eesotsas uue välisministriga on hakanud väga intensiivselt Eesti laevakaitsjate vabastamisega tegelema. Olen kindel, et ka siin ei lase tulemused end kaua oodata ja laevakaitsjatele avaneb peagi kodutee.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Nõustun nendega, kes ütlevad, et esmatähtis oli, et Eston Kohver kodumaale jõuaks. Selle nimel tehti tööd ja see õnnestus. Kõik muu on teisejärguline. Dressen on reetur ja jääb reeturiks.

2. Olen üsna kindel, et see sündmus ei kahjustanud Eesti julgeolekut, pigem on selle mõju kas olematu või siis võib rääkida väikesest nihkest paremuse suunas. Iseenesest on väärtuseks ka see, et üle pika aja kohtusid Eesti ja Vene välisminister.

3. Võimalik, et meie riik ja selle ametnikud pidanuks viimastel aastatel otsustavamalt tegutsema, et Indias viibivad laevakaitsjad Eestisse pääseksid. Distantsilt on seda raske hinnata. Loodan väga, et siin saabub lähiajal läbimurre. Viimased uudised Marina Kaljuranna kohtumisest oma India kolleegiga igal juhul lisasid usku, et see pikalt veninud kohtuasi võib peagi lõppeda ja lahendus saabuda.

Maire Aunaste (IRL) ei vastanud.

Uno Kaskpeit (EKRE) ei vastanud.

Liina Kersna (Reformierakond) ei vastanud.

{fcomment}